Ehitusfoorum

küsiti arvutuskäiku.

vee erisoojus x Δt x vee kogus / kasutegur.

jälgida, et ühikud oleks samaks teisendatud...

Pärast pane arvesti ja mõõda üle, et ega peavooluteaduses äkki viga ei ole ?
Minul on kulunud praktikas 200 liitrise boileri peale aastas kuni 1900 kWh.

Aga ma arvan, et boileri kaod ...

... lõõskas nagu jube. Mõtlesin, et kui tal juba õues on nii jahe, mis siis veel siseruumides võib olla.
Sa oled nagu meie või EL poliitikud, kes ... näide!

See on teooria:
https://www.google.com/search?q=vee+aurumise+erisoojus&rlz=1C1NWPA_enEE768EE768&oq=vee+aurumise+erisoojus&aqs=chrome..69i57 ...

... väheneb ja kui savis olev niiskus hakkab ruumiõhku auruma, siis kuna vee aurustumine neelab soojusenergiat ja see energia võetakse savist millega ... See on teooria:
https://www.google.com/search?q=vee+aurumise+erisoojus&rlz=1C1NWPA_enEE768EE768&oq=vee+aurumise+erisoojus&aqs=chrome..69i57 ...

.... Kasutad põrandakütet (see akumuleerib rohkemgi kui tonnine veepaak). ...
Vee tihedus 1000 ja erisoojus 4190J/kgC ning betooni tihedus 2300 ja erisoojus 920J/kgC.
https://www.engineeringtoolbox.com/sensible-heat-storage-d_1217.html

Ehk kui võtta temperatuuride vaheks 5C (max põranda ...

... uue matemaatikaga"?
200gr ja 10 liitri erinevus on 50 korda ja 10 liitri vee aurustumisel tekib 16m2 auru.
1,6m2 auru tekkib 1 liitri vee aurustumisel.

Saab ikka ehitada, miks ei saa. Olen ka ise ehitanud elektrilise aurugeneraatoriga aurusauna.
Tuleb tähelepanna, et "vee erisoojus" ja "vee ...

... auru, mis on kõrgemal temperatuuril kui +100C.
Kui palju energiat vajab vee aurustamine ja kui palju energiat vabaneb 10L auru kondenseerumisel ... elektrilise aurugeneraatoriga aurusauna.
Tuleb tähelepanna, et "vee erisoojus" ja "vee aurustumissoojus" on erinevad mõisted ning on erineva ...

... soojuskandja temperatuuri jaoks neil pole isegi arvutustabeleid.
2. Vee erisoojus 4,2 kJ/kgK

1000l> 1000 kg

Salvestatav soojushulk 5 K*1000 kg *4,2 kJ/kgK =21 MJ = ca 5,8 kWh. Tuleks täpsustada salvestamise eesmärk. Puidukatla puhul on asi arusaadav, kui köetakse halgudega tsükliliselt kuni ...

Erinevate mittekülmuvate vedelike viskoossus erineb oluliselt vee viskoosusest.
Erinevate mittekülmuvate vedelike mõju pumba mootori laagritele ja tihenditele erineb oluliselt vee mõjust.
Antifriiside erisoojus on ka väiksem vee erisoojusest (vajavad suuremat vooluhulka).
Ehk vaja on tunduvalt kallimat ...

Tere,

Soovin gaasiarvest arvutada osa, mis kulus gaasi koguhulgast vee soojendamisele.
EHK - Mitu m3 maagaasi kulub ühe m3 vee soojendamisele 5st ... õige valemi arvutamiseks :wave:

1 m3. vett * 55 C * 1,16 kWh (vee erisoojus) = ~64 kWh.
1 m3. gaasi = ~9,5 kWh energiat
64 kWh. / 9,5 kWh = ~6,7 ...

See ajab juba ropendama. http://www.ehitusfoorum.com/search.php?keywords=vee+erisoojus Aga kui sealt ka targemaks ei saa siis oled lootusetu juhtum.

sellepärast mõnedele makstaksegi palka selle eest, et nad teavad, kumb on faas ja kumb neutraal ja mis neil vahet on... või et soe õhk tõuseb üles ja ...

Siin pole vaja arutleda vaid arvutada...

Vee erisoojus on 4200 J kg ja Kelvini kraadi kohta :wave:


Ei ole matemaatikas ja füüsikas sinapeal, mis moodi sellest kWh saab


J (dzaul) on vattsekund. w x s
kWh on kilovatt-tund ehk siis 1000 w x 3600 sek = 3 600 000 J


Tänan.
Nüüd on asi palju ...

Külaline kirjutas: 26 Mär 2017, 20:22

Külaline kirjutas: 26 Mär 2017, 19:07 Siin pole vaja arutleda vaid arvutada...

Vee erisoojus on 4200 J kg ja Kelvini kraadi kohta

Ei ole matemaatikas ja füüsikas sinapeal, mis moodi sellest kWh saab

J (dzaul) on vattsekund. w x s
kWh on kilovatt-tund ehk siis 1000 w x 3600 sek = 3 600 000 J

Külaline kirjutas: 26 Mär 2017, 19:07 Siin pole vaja arutleda vaid arvutada...

Vee erisoojus on 4200 J kg ja Kelvini kraadi kohta

Ei ole matemaatikas ja füüsikas sinapeal, mis moodi sellest kWh saab

Siin pole vaja arutleda vaid arvutada...

Vee erisoojus on 4200 J kg ja Kelvini kraadi kohta

Õhk ju kompressoris kokkusurudes soojeneb!

Mis põhimõttel siis diiselmootoris segu süütatakse?
Pritsitakse ju kütus kokkusurutud kuuma õhu sisse.
Koolifüüsika.

Pealegi on õhu erisoojus nii väike, et see saavutab kohe vee temperatuuri isegi kui sinna kuuma õhku pressida.
ping

... maha jääb. Palju maha jääb, see oleneb ka tagasivoolu temperatuurist ja vee läbivoolu kiirusest:
q=cm(t2-t1)
c- vedeliku erisoojus (just nimelt vedeliku, sest küttesüsteemis võib olla ka muid vedelikke peale vee)
m- vee mass
t2- tagasivoolu temperatuur
t1- pealevoolu temperatuur

Kui kõikvõimalikud ...

... maha jääb. Palju maha jääb, see oleneb ka tagasivoolu temperatuurist ja vee läbivoolu kiirusest:
q=cm(t2-t1)
c- vedeliku erisoojus (just nimelt vedeliku, sest küttesüsteemis võib olla ka muid vedelikke peale vee)
m- vee mass
t2- tagasivoolu temperatuur
t1- pealevoolu temperatuur

Kui kõikvõimalikud ...

... seega 83 kWh ööpäevas keskmiselt.
Külmemal päeval pigem 100 kWh?

1 kg vee temp. tõstmine 40 ° juurest 80 ° juurde kulutab 40 kcal ehk 40 000 cal x 4.1 = 164 000 J = 45 kWh

vee erisoojus on 4.2 kJ liitri/kilo vee soojendamiseks ühe K võrra.
Seega 40 ->80 °C soojendamisel salvestab iga liiter 168 ...

?

kui suur see akvaarium on, et kolmekraadine temperatuurierinevus niipalju energiat võtab ?
viewtopic.php?f=9&t=34113&p=186527&hili ... us#p186527

raulkas kirjutas:kasutab kuus 35-40 euri elektrit ... boiler on 80 l ja asub duzziruumis

Kui nende andmetega natuke tagurpidi arvutada, võttes elektri hinnaks 13 s/kWh, saan mina, et kulutate umbes 2 boileritäit 60 °C vett ööpäevas. Vee erisoojus on 0,0017 kWh/kg/K

... Kui jää sulab (temperatuur ei muutu), kulub rohkem energiat; kui vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Kui nüüd see 0 kraadini jahtunud vesi aga hakkab jäätuma, annab ta selle energia jälle tagasi. Vee erisoojus on kalori definitsiooni alus: 1 kilokalor on energiahulk, mis kulub, kui ...

... Kodu 4 paketil on see 3,94 )
Kas kellelgi on muid arvamusi?

betooni erisoojus on 920 (J/(kg·ºC) ) (vee oma on muide 4190)
betooni tihedus 2200 (kg/m3)

J on vatt.sekund, vatt-tund on seega 3600 J ja kWh on 3 600 000 J

Seega on sul seal 6600 kg betooni mille temperatuur tõstmiseks 1 kraadi võrra on ...

... üks, energia jaotus võib aga olla erinev.

Soojusenergia eraldumisel veest kehtib valem Qküte = G*Cp.vesi *(τ1 - τ2)*n
, milles:
Qküte - kütteks väljastatud soojushulk kWh;
G - vooluhulk küttevajaduse katmiseks kg/s;
Cp- vee erisoojus jääval rõhul;
(τ1 - τ2)- pealevoolu ja äravoolu ...

Kas selline arutus ei sobi siis, mille leidsin?

"džaul (J) on vattsekund , kWh=3 600 000 J .
vee erisoojus oli 4.2 kJ kilo vee soojendamiseks ühe K võrra.
seega 100 liitri vee soojendamiseks 4->65 kraadini läheb 100 x 61 x 4 200 / 3 600 000 = 7.1 kWh"

See ajab juba ropendama. search.php?keywords=vee+erisoojus Aga kui sealt ka targemaks ei saa siis oled lootusetu juhtum.