Ehitusfoorum

Maja ehitus käsil ja jääb kõiksugu ehitusmaterjale üle. Kipsplaate, osb'i, villa jne. Paneks poole hinnaga müüki, aga ei teagi, kus oleks kõige reaalsem kiirelt ostja leida. Kuidas olete oma jääkidele uue omaniku leidnud?

Siin foorumis, kuldne börs, facebookis või mõni muu kaval koht?

Milline oleks vastupidav viimistlus EPS'ist vundamendi soklile?
Olen aru saanud, et variandid on kas sokliplaat (tempsi vms) või krohvimine. Krohvimine meeldiks visuaalselt rohkem, kuna pole jätkukohti, aga plaat on vast ajas kestvam lahendus. Kuulaks hea meelega arvamusi, kes kuidas teinud.

Väljendasin ennast teie jaoks ilmselt natuke segaselt. Mitte vill ise ei ole 1200, vaid vill sobib karkassile, mille samm on 600+600=1200. Ka enamus üldehitusplaate on laiusega 1200 (kõikvõimalikult kipsplaadid, tuuletõkkeplaadid jms).
Kui puitmaja karkass-seina läheb tuuletõkkeplaat, vill, osb ja ...

Eesti ehitusmaterjalide maastikul on selline huvitav nähtus, et karkassi ja villa samm vastab 1200mm laiusele, aga OSB müüakse 1250mm. Kas kuskil Eestis müüakse ka 1200mm laiusega OSB'i?

Ehitataval hoonel valtsplekk-katus, seega ka katusest üleulatuv Isokern moodulkorsten läheb plekiga katmisele. Pleki ja korstna vahele tuleks jätta tuulutusvahe, millest aga teha roovitus? Hea lihtne oleks puidust liistud lüüa, aga puitroovi kinnitamine korstna külge ei ole vist lubatav

Tänud kaasamõtlemast, asi nüüd selgem.

Jah, kolmik tunduks lihtsam lahendus, ei ole vaja olemasolevast majast uusi läbiviike tekitada.

Kas tavapärasel juhul puurkaevu pump peale pumpamise lõpetamist ei lase trassis oleval veel tagasi valguda? Ehk siis rõhk, mida hüdrofoor hoiab, on trassis kuni pumbani välja? Sellisel juhul pole tõesti ...

Puurkaev kuni kolmik - 50m.
Kolmik kuni maja1 - 10m.
Kolmik kuni maja2 - 30m.

Kinnistul tuleb vesi majja oma puurkaevust. Hüdrofoor on majas sees. Nüüd teise maja planeerimine ja kõige lihtsam kaevetööde seisukohalt oleks kui saaks poole vee trassi pealt panna kolmiku ja tuua sealt vesi teise majja. Mõlemasse majja tuleks seega hüdrofoor. Kas see süsteem toimib nii või kuidas ...

Kahte üksteisest eraldatud aurutihedat kihti ei tohi seina tõesti jätta. Kui seinad kaetakse hüdroisolatsiooniga, siis see peakski olema ainus aurutõkkekiht.

Kui otsid tugevat ühendust, siis otsi polüuretaanliime. Need olemas näiteks Casco ja Kiilto valikus. Hind mõned korrad kallim kui PVA'l, eks on põhjust ka. Kui liiga palju liimi paned, siis paisub see detailide vahelt vahu moodi välja. Visuaalselt oluliste detailide puhul tasub seega esimesed korrad ...

Kas kellelegi pakuks huvi Tallinnas tormiga mahalangenud suure pärna ära koristamine?

Täiendus: probleem lahendatud, teema lukku.

Kuna rannahooajaks vaja muskel punni saada, tuleks metsa kahe kasvava kuuse vahele kinnitada raudtoru, kus saaks lõuga tõmmata. Kas on häid ideid, kuidas kinnitada raudtoru kuuskede külge nii, et saaks tugev lahendus, aga samas ei kahjustaks elavaid puid?

Uuh, karm mõelda, et keegi ehitusfoorumist nüüd tõmbab selle exceli tabeli ja kukub talasid dimensioneerima. Need, kes on võimelised seda tabelit kasutama, on selle endale juba ise teinud. Kui sa ise ei ole võimeline seda kokku panema, siis ei tohiks sa seda ka kasutada. Insenerihariduseta inimene ...

Lisan ka oma numbreid:
Daikin 25 mudel. Dets 2016, küttekulu 200kwh. 04.01.17 küttekulu 12kwh.
Suvila 45m2, keskmine toas hoitud temp 16 kraadi. Soojustust 200mm.

Norrakatel on kaaslaudise kohta põhjalik juhend, kus tuulutuse kohta on öeldud, et vihmarohketes piirkondades tuleks kasutada topeltroovi. Võib kasutada ka ainult hor. roovi, mille paksus peaks olema vähemalt 36mm ja pealmine pind lõigatud kalde alla (vaata allpool toodud joonist). Eestis riiklikud ...

Milleks üldse horisontaalne välimine lisaroov soojustatud kihti? Kas on kartus, et karkassipostid jäävad külmasildadeks? Kui nii, siis tasuks seespool kasutada horisontaalset lisaroovi ja väljapool paksemat tuuletõkkeplaati. Nii saavad külmasillad mõlemal pool läbilõigatud.

RT-kaardid näitavad topeltroove ja kui teed kellelegi teisele, siis tasuks ka sellest lähtuda. Hor. rooviga on see halb, et kui mingi vesi peaks laudise taha sattuma, siis see ei vaju alla vaid hakkab vaikselt tuuletõkkese minema. Kaaslaudis ei ole ka väga veetihe, punnlaud oleks selles osas parem.

Kui praod ei ole teemaks, võid ka kipsi otse laetalade külge kruvida. Kipsiroov peaks laes olema 400mm sammuga, talad on ilmselt sul suurema vahega. Samuti pannakse roov kogu lae perimeetrile (äärtesse). Hetkel jääb sul kips ilmselt mõnes servas osaliselt õhku. Aga ka see pole ilmselt sul garaažis ...

Tänud info eest. Sain ka teada, et Cembrit Sauna on Tallinna Espakis kohapeal olemas. Nii musta kui halli värvi plaat.

Leiliruumis tuleks kasutada lehtpuitu ja välisvoodriks kuuske. Sisevoodrilaua puidu valik on aga välimuse küsimus. Valdavalt pakutakse sisevoodrilauda okaspuidust. Mänd on tumedam, läheb ajaga punakaks. Kuusk on heledam. Männi oksakohad on suuremad, kuusel väiksemad ja tihedamalt.

Tänud! Kohe tugevam tunne.

Leidsin, et Miral on ka juhend suuremõõtmeliste plaatide paigalduseks. Ühtteist saab ka sealt teada.
http://www.mira.ee/wp-content/uploads/2 ... EE-web.pdf

Tere,
Hobikorras endale plaadin ja kuna pole varem suuremate plaatidega kokku puutunud, siis uurin, kas-mis töövõtted erinevad võrreldes väiksemate plaatide plaatimisega. Tegemist 40x60cm plaatidega.

1) Kas tuleks katta ka plaadi tagumine külg seguga enne paigaldamist?
2) Plaatide asetamisel ...

Puitkarkassist seinale vaja nii leiliruumis kerise taha kui elutoas teraskamina taha kuumakindlat ehitusplaati, millele omakorda läheks keraamiline plaat. Mida soovitate, millega on kogemust?

1) (Tuletõkke) kipsplaat. Leiliruumi niiskuses ei kipuks kipsi kasutama.
2) Magrock MGO - tootekirjelduse ...

Peabki viskama vee välja. Kraan sulgub maja sees ja väljapoole jääv toru osa jookseb tühjaks. Kõik korras.