Ehitusfoorum

Kas tohiks küsida, mis materjali on väisvoodri ning sisu vahel kasutatud ning kust sellist saab? Koldepilti pean silmas.

Risti vastupidi ikka. Ahjutellis peaks olema suht madala temperatuuriga ja pikkamööda põletatud. Nagu vanaaegsed tellised - siis kui veel spetsiaalseid ahjukive tehti. Lode kiviga halvad kogemused. Usaldasin liialt ja pärast käisin vahetamas, kuna kuumusega lagunes. Usaldaks Aserit, kuid see on ...

EVS 812-3:2007 C8 lõik 1.

Ei kujuta ette, et keegi toetab ahjupottidest soemüürile 2m pikkuse 600 kg kaaluva slepe. Ei kujuta ette, et kellegil tuleks idee seda ka nõuda. EVS on vasturääkivusi ja segast sõnastust täis. Käesoleval aastal on minu teada plaan see üle vaadata.

and kirjutas:Kaminahjul õigus. Kes kutseeksami ära teinud, see teab,
et viimalõõri seina paksus min. 110 mm , nagu korstnalgi!
Nii et see vanakooli värk nagu ei sobi hästi.

Ära fantaseeri!
Majapidamisküttekolde telliskorstnal küll, kuid ühenduslõõril mitte.

4m pikkuse "vanakooli" slepe puhul on probleemiks see, et suits ülemäära jahtuma kipub, ning seega kannatab tõmme ja kogunevad põlemisjäägid. Maju projekteerides vist üldiselt nii pikkasid viimalõõre ette ei nähtud.

Isoleeritud metallkorstna elemendist võiks näiteks teha.

Tundub, et põrandat on kaitseekraani kasutades keeruline teha, sest ventileeritav, vähemalt 3cm vahe peakas olema tala ja kaitseekraani vahel. Ehk siis kaitstava pinna.

Jah. mingid distantspuksid vahele. Plaadiks võiks sobida näiteks kuumakindel mineriit.
Sa mõtled tsementplaadi ja puidu(tala) vahele?
Kui palju peaks olema - mingi 5mm aitaks ve? Peab nuputama millet puksid - kas mingi torukese jupid jne.
Et vastu ei tohiks kruvida?

Kiududega tulekindlast ...

Jah. mingid distantspuksid vahele. Plaadiks võiks sobida näiteks kuumakindel mineriit.

Erandina võivad põrandalaudis, seinavooder, vahelae alumise pinna vms põlevmaterjalist
vooder ulatuda kivist korstna välispinnani, kui laudise või voodri paksus
on kuni 30 mm. Samuti võib kuni 150 mm kõrgused põranda- või katteliistud
paigaldada korstna välispinnale, kusjuures korstna müüritise ...

eks villaga ole lihtsam küll, aga millega see vuuk pärast viimistletakse, et sealt kogemata läbi ei astu? ise eelistan, subjektiivselt, küll seda valatud varianti. 10 cm peab jah see vahe olema.

Villale läheb laud peale. Kuni 3cm laua võib vastu korstent lükata. Kaitseekraani tuulutusvahe peaks ...

Muidugi võib valada. 10cm peaks katiku minimaalne laius siis olema.

Jah.

Kerge ühekordse kaitsekraani võib teha vähemalt 7 mm paksusest mittep
õlevast kiududega tugevdatud tsementplaadist või vähemalt 1 mm paksusest metalllehest,
mis kinnitatakse tugevalt oma kohale.

Plaadid kinnitatakse aluspinnale ja vajaduse korral ka omavahel näiteks
kruvidega. Kaitstava pinna ...

Tabel käib kütteseadmete kohta. Korstent kütteseadmeks ei peeta. Standardis ongi mustvalgelt kirjas. Hankida saab selle standardikeskusest raha eest.
http://www.evs.ee/tooted/evs-812-3-2007

Korstna välispinnast 10cm talani. Vahe soojusisolatsioonimaterjali, näiteks kivivilla täis. Vill mahukaaluga vähemalt 100kg m3 ja paakumistemperatuuriga 900 kraadi. Eeldusel, et suitsugaaside temperatuur on maksimaalselt 350 kraadi.

Ohutuskuja võiks vähendada poole võrra, kui kasutada korstna ning ...

Korstna välispinnast 10cm talani. Vahe soojusisolatsioonimaterjali, näiteks kivivilla täis. Vill mahukaaluga vähemalt 100kg m3 ja paakumistemperatuuriga 900 kraadi. Eeldusel, et suitsugaaside temperatuur on maksimaalselt 350 kraadi.

Ohutuskuja võiks vähendada poole võrra, kui kasutada korstna ning ...

Jutt puudutab rohkem vist tööstuse tekitatud saastet ning autoliiklust.

Motamees, sa oled kirjutanud, et reguleerid põlemist nii, et korstnasse suubuva suitsu temberatuur on ~200 kraadi (kui ma muidugi õigesti aru olen saanud). Lesoga ahju puhul on see arusaadav, kuid kas see küllaltki lühikese lõõriga nn. Soome ahjutüübi puhul vaegpõlemist ei tekita?
Praegu põleb mul ...

Motamees, sa oled kirjutanud, et reguleerid põlemist nii, et korstnasse suubuva suitsu temberatuur on ~200 kraadi (kui ma muidugi õigesti aru olen saanud). Lesoga ahju puhul on see arusaadav, kuid kas see küllaltki lühikese lõõriga nn. Soome ahjutüübi puhul vaegpõlemist ei tekita?

Annes Andresson, palun vasta avalikul rahvatribuunil, kas jääd oma seisukoha juurde, et sinule pole selle ettevõtmise tingimused ja kvaliteet pehmeltväljendudes pädevad ja sulle vastuvõetavad? Just nii sa minu kutsele seda külastada ja selles osaleda vastasid. :blush: Millega ja milles siis sinu ...

Selline ahi võib kenasti toimida, kui seda regulaarselt puhastada. 1x aastas on kohustus seda teha. Lühema lõõriga tekiks põlemisjääke muidugi vähem. Kui sellist süsteemi aga "sussitama" hakata, on hädad kiired tulema.

See saateformaat on juba selline, et mida suurem konflikt, seda suurem reiting ...

kaminahi kirjutas:Ja seega peaks selle omadused nõudma veelgi lühemat lõõristikku. Loodan, et mõistsid seda automaatselt.

Te arvutate ju miinimumlõõripikkust?

kaminahi kirjutas:Teema on konkreetsest ahjust ja seal on milline kolle.

Õige tähelepanek. Eeldasin automaatselt, et sellise vana ahju puhul jäi umbkolle. Ja ka tuginedes sinu varasemale postitusele. Ei ole veel seda saadet näinud.

Puude alla pole õhku vaja. Külgmine õhuvool ehk siis põlemisõhk tuleb kas eest, tagant või külgedelt - mitte alt.
Vajalik minimaalne kasutegur (78%) saadakse umbkoldega, millel on õiged mõõdud. Kindlasti saab kollet täiustada. Kasutaja Koit tõi ühes teemas lingid koldele, kus oli näiteks seda tehtud.

kaminahi kirjutas:

xxx kirjutas:

See, et kolle on umbse põhjaga, ei ole kehva põlemise põhjus. See on folkloor.

Ei taha kellegi indu jahutada, kuid sellesama normi, mille järgi te lõõripikkust arvutate (en15544), arvutused on antud umbkolde puhul ehk siis täpsemalt külgmise õhujuurdevooluga koldega.