Ehitusfoorum

Meil kodus on väiketootja leping tehtud, torn veel poolik.
Arvesti vahetati uue kahe suunalise kaugloetava vastu ja rohkem ei miskit. Seega võib ka inverteri ühendada sinna kus endal mugavam, eeldusel et välja kannatab. Kuna meil torn on kõrvalhoone lähedal, siis masti otsas inverter --> kõrvalhoone ...

Midagiteadja kirjutas:... aga kui jääb üle peaks hakkama neid katma.

Kust selline arvamus pärit on?

Nii ta on jah. Endalgi R100 pult olemas. Lisaks veel arvutimoodul (PC Tool Link) GENIbus-i kaudu asjade monitoorimiseks/seadistamiseks.

rokikas kirjutas:

Snoofi kirjutas:Järgmisel aastal tuleb muudatus.....

Palun pane viide kust sellest täpsemalt lugeda saaks.

Viidet ei oska anda, aga 18.nov toimunud Soojuspumba liidu seminaril küsiti seda Rein Vaks, MKM energeetika osakonna ekspert-lt.
Eks sealt saab ilmselt täpsemalt teada kui küsida.

Paljud kindlasti teavad, aga tasub mainimist, et elektrit tootvad paneelid tasuvad seda paremini ära, mida rohkem ise seda elektrit kasutada saab. Tasub võimalikult palju ise ära tarbida ja võibolla olenevalt salvestamise maksumussest seda ka salvestada, et hiljem ise tarbida. Võrku müümine väga ...

Hiinakatega võib vabalt olla problem, et 2 aasta pärast hakkab lekkima ja ainus lahendus on välja vahetada.

Aga muidu ei ole küll kunagi olnud probleemi kombineerida erinevaid firmasid omavahel, kõik peavad ilusti ja probleemi pole. Kui on ilusti faasitud siis ei juhtu tihenditega ka midagi.

Paneelide kasutegureid ei saa päris üheselt võtta. Aasta lõikes toodavad nii vaakum kui plaat kollektor enamvähem sama palju energiat. Plaat kütab küll hetkeliselt rohkem, aga seda ainult korraliku päikese puhul. Vaakum on küll väiksema tippvõimsusega, aga kütab palju stabiilsemalt ka vähema ...

Saan ma siis õieti aru et kui õhku panen 2,5 bari sisse siis õhreleel peab olema ka 2,5 mitte rohkem.
Kui nii siis on maru pahasti kuna minu pump jääb vait siis kui õhrelee on seal 4 juures.
Teise vastaja tehnoloogia õige, vastusurve info vale. Eelrõhk on 0,9 korda käivitusrõhk.

Lihtsalt selguse ...

Sagedusmuundur on mõistlik lahendus, kahjuks on esma investeering tihtilugu piisavalt suur, et sellest otsustatakse kahjuks loobuda. Samuti seavad oma piirangud pumpadel kasutatavad mootorid, enamus 1 x 230V toitepingega mootoreid ei sobi sagedusmuunduriga juhtimiseks. Samuti ei saa Grundfos SQ ...

Mina teeksin omale nii: 70 m trass 40 plast torust, vooluhulgaks võtan ~2,5 m3/h. Kaevu paneks ~33 l hüdrofoori + rõhuanduri + sagedusmuunduri (nagu Toomas eelnevalt kirjutas). Turva abinõuna kaevu põhja ujuklüliti juhuks, kui mõni toru või liide peaks purunema - lülitatakse muunduri juhtahel välja ...

Sagedusmuundurile ei pea spets pump olema, lihtsalt tavalise mootoriga ei saa alla 50% sagedust kasutada, aga pole ka vajadust üldiselt, sest sealmaal pumbad enam väga ei tooda niikuinii midagi. Aga elektrimootor on elektrimootor sagedusmuunduri mõttes, vahet pole mis seal otsas on.

Piirikuna saad ...

õhk-õhk seadme puhul ei aita uste lahti hoidmine kui see on ainuke küte - soe ei liigu uksest nii nagu te mõtlete

Ei pea ju seinapealset seadet sisse panema, on ka vent torude otsa käivad siseseadmed muideks millega võid kõikidesse tubadesse suunata uksed kinni.
Lihtsalt silmaringi laiendamiseks ...

Ega hästi aru ei saa kuhu ja kuidas seda kanalit nüüd veel rajada saab? Sarikaühenduse alla siis?
taastaja

Selle asemel, et terve pennide pealne jääb tuulduvaks, jääks tuulduvaks pildil horisontaalsest tuuletõkkest ülespoole jääv kolmnurk.
Katus ise 17m pikk sirge umbes 40-45 kraadi kaldega ...

uudo kirjutas:nojah plusstemperatuuriga küll, aga mille jaoks see plussis peab olema?

Põhiliselt laoruumina saab see olema.

Peatpoolt penne on soojustatud, sest sinna tuleb ka pluss temperatuuriga ruum.
Katusekate on muidu jah laineline eterniit, see on juba 10 aastat paigas olnud ja ei tahaks eriti seda ümber ehitada.
Küsimus ongi selles, et kui harja alla teha kanal mis otsa seintest oleks tuulduv mõlemalt poolt läbi ...

Tervist,
Küsiks kas selline varjant toimiks. Joonistasin pildi, on lihtsam aru saada.

http://static3.nagi.ee/i/p/810/54/20263663468dee_o.jpg

Must on katusematerjal
Punane on aluskate
Sinine on tuuletõke
Kollane soojustus

Kuna õhul pole eriti katuse üleval servas väljapääsu, siis mõte oli et ...

Terv,
Tahaks teise korruse katusealuse elamiseks ehitada. Hetke seis on selline et sarikate vahele läheb tuuletõke ja 10cm villa. Tahaks 15 cm veel villa panna, aga millega oleks mõistlik seina paksust kasvatada.
Üks varjant on muidugi prussidest konstruktsioon teha. Teise varjandina leitsin ...

Tervist,
Tahaks hakata elamist laiendama teisele korrusele, millel on uus katus pandud nii 10 aastat tagasi. Sellega on aga üks probleem. Katuse panekul on pappi (või mis selle õige nimetus on) kokku hoitud ja ülekate on väga väike jäänud. Nüüdseks on paanide servad kumerdunud nii, et kohati on otse ...