Ehitusfoorum

Vanematel suvilatel kipuvad tavaliselt madalamad laed olema ja ventilatsioon olematu. Ehk aitab ventilatsiooni paigaldamine?

Septik tuleb paigaldada VABALT HINGAVA ventilatsiooniga. See on ju paigaldusjuhendis kirjas.

Tere, mul on nüüd teiega sarnane ehitus maamajas valmis. Ainuke erand, et meil tuli alt tuulduv põrand. Seina tegin nii (seest välja) vannitoa osa- servamata laud-niiskustõke korralikult ülekattega-karkass- klaasvill-tuuletõke- distants- välisvoodrilaud. Dushinurka tuli niiskuskindel kips- 3x ...

Korstna osas jään vastuse võlgu, aga vent kerisekivide kohale on rohkem el. keriste puhul lahenduseks. Puiduküttega keristel ikka kerise alla. Kui paned otsingusse a'la "sauna vent" siis siin foorumis on üsna asjalikult seda teemat lahatud.

Kütteallikana kasutan el. konvektorit, kuna kuivatab ka õhku, mida tavaline "õlikas" ei tee.
Huvitav kuhu ta selle niiskuse küll paneb? :scratch:

Kas ventilatsioon seda probleemi siis ei likvideeri?

Tere,
Niiskusest- minu linnapoisi loogika järgi peaks konvektor efektiivsemalt õhku kuivatama ...

Aga mis see toru teeb, mis majja sisse tuleb? Meil on trassi lähedal kraan, mis on võimalik kinni keerata, samas laseb see kraan kinnises olekus majasse siseneva trassi tühjaks joosta. Minu mureks jääb vaid boiler tühjaks lasta (selleks paigaldasin ka kraani ja lühikese voolikuga lasen boileri vee ...

Lõpetasin just maamajas panipaiga ümberehitamise wc-ks ja dushinurgaks. Alustasin nullist, st. seinad puhtaks, põrand uus, vesi sisse, boiler jne., jne. Tegin alt tuulduva puitpõranda. Kuna dushinurk pidi olema 800 või 700 siis tol hetkel sobivat kabiini ei leidnud ja ostsin alusega dushinurga ...

mul oli sama mure kapiukse amordi kinnitusega. Tegin paraja puidust punni, PVA-ga kinni ja amort paika. töötab:)

Tere,
Oskab keegi head nõu anda, kuidas saaksin kaevus olevatest sipelgatest lahti. Sügisel/talvel pole see probleem, aga kevadel hakkavad sipelgad elavnema ja liikuma, nii, et kaevukaane alune rakke serv on neid täis ja ka vette on neid kobarates tavaliselt kukkunud, keda siis jõudumööda päästan ...

Soovitatakse ja siis (ei soovitata)? Alt tuulduva põranda puhul võiks (kui vähegi võimalik) teha nii, et liiv-40-50 cm tuulutusvahe- laagid- laagide sisekülgedele distantsikas millele toetub tuuletõkkeplaat- mineraalvill- paber, mis ulatub 10-15 cm üles seinale ja sinna peale siis mis iganes.

Kui trass algabki vetsupotist!?, siis on kütja tähelepanek väga asjakohane.

Tere, äkki saate sellelt lingilt http://www.fertil.ee/tooted/septikud/ vajamineva info. Imbväljaku alternatiivina võib mõelda ka imbtunneli (eccua toob neid maale ) peale. Mahub väiksema maaala peale, soodsam paigaldada(vähem kaevetöid) aga kallim soetada. Lisaks veel selline tähelepanek, et juhul ...

Endal oli sarnane mure segistivahetusega. Ekstsentrikud olid liiga seina sees ja ei julenud neid pikemalt välja keerata aga segistit ei saanud tugevalt kinni keerata, sest "kopsikud" segasid. Vahetasin segisti originaalkopsikud kitsamate vastu, tihend jäi ikka see kõvem ja jäi ilusti pidama.

Alati on meil aega ja raha ümber teha, aga harva on raha korralikult teha.
Ma ei julgeks B- sordi värki põrandale panna. Kunagi ostsime korteri, mis oli ehitusjärgus ja ehitaja pani sinna õues hoitud tammepuitparketi. Hakkasime vaidlema, sest kohe oli näha, et osad servad ja nurgad pisut kõrgemad ...

Huvitavad kaevumeistrid kui toru ainult 0,5 m sügavusele panid. Eestis peaks külmumispiir olema 1,2- 1,5 m. Loodetavasti ei tule toru enne vundamenti maa seest välja.
Majas peaks siis tulema 1-2 filtrit, hüdrofoor, sealt edasi torustik vedada vajalikesse punktidesse, boiler, wc, erinevad segistid ...

Kahjuks jään vastuse võlgu, miks ei tohi ja mis juhtub? Enamus paigaldusjuhistes on see eraldi ära mainitud, et "alarõhuventiili ei tohi kasutada. Süsteemi mõlema poole ventilatsioonitorud peavad olema vabalt hingavad, hoonepoolne osa peab olema ventileeritud katusele"

Kanali vent sõltub ka sellest, mis on wc-st minevate saaduste lõpppeatus. Kui tegemist on septikuga, siis ei tohi vaakumklappi kasutada (www.fertil.ee )

Pilt aitaks kindlasti, et miskit soovitada, aga kuidas muidu äravool on? Võib olla on edasises torustikus mingi ummistus ees, sest tavaliselt peale vee tõmbamist jääb see ühendus "kuivale"

http://www.mooblifurnituur.ee/et/sissep ... t-metall-0
Nendel on ka reguleerimisvõimalus.

Sõltub sellest kui kõrgel see pinnasevesi ikkagi on, samuti kui lähedal meri on ning milliseid lahendusi KOV lubab. Samuti tuleb arvesse võtta naaberkrundid. Üldise soovituse saad vaadata Pipelife kodulehelt.

Kütmine toimub teisest ruumist?- Eraldi pealeantavat klappi pole vaja teha. Piisab ukse alusest avast.
Väljatõmme (ilmtingimatta mehhaaniline) - parim oleks laest, mitte otse kerise kohale, sauna ca. tsentris ok. Sa ju saunatamise ajal EI HOIA väljatõmmet avatud olekus. Peale sauna keeratakse ...

Pead ei julge anda, aga puiduküttega kerise puhul peaks sissetulev õhk kerise alt või tagant tulema. Väljaminev laest, kõige kaugemas punktis kerise suhtes. Hea oleks ka leiliruumi uksele alla ca 10 cm vahe jätta.

Pikuti kuivamisest oleks üks näide. Kui Tabasalu mäest üles sõita, jääb paremat kätt kohe ükt toitlustuskoht, mis on palkhoone. Hoones sees on näha, kus tugipalkide reguleerimispodid on algsest staadiumist juba maksimumpikkusesse keeratud.

Toore puiduga ei soovitata ju isegi kütta:)
Kuivamisel võivad palgid erinevates suundades mängima hakata.
Minu teada tehti päris vanasti nii, et valiti metsas puud välja, vaigutati, paari aasta pärast võeti maha, siis veel paar aastat kuivamist ja siis ehitusse.
Nii olen vähemalt kuulnud.

Ka see lõõts on proovitud, kuid kuna tekkib tagasivool, siis jääb poti ühendus vaikselt läbi laskma.
Kuulsin, et on olemas veel mingid invapoti kõrgendused, aga oma silmaga ei ole neid veel näinud.