Ehitusfoorum

Kas on mingit lihtsat lahendust (stiilis: ostan poest ja lükkan juhtme seina) suitsu- ja vinguanduritele, mis ei tööta patareide pealt.


Ei ole sellist lihtsat lahendust. Andur peab töötama ka siis kui elekter on ära. On olemas alarmsüsteemi mõeldud püsipaigaldusega välise toitega suitsuandurid ...

Schiedeli kodulehelt:
Mis temperatuuriga võib korstent laduda?
Liimsegude kasutamisel normaaltingimustes on nõutav minimaalne (välis)temperatuur+5°C. Juhul, kui paigaldus toimub miinuskraadide juures, tuleb tingimata kasutada tsementsegudele mõeldud külmalisandit.

Kevadel maadlesin sama murega ...

rokikas kirjutas:Kui 1 m2. suurune ja 20 cm. paksune maapinnal (~+5C) lebav betoonplaat ulatub tuppa (~+20 C ) siis milline on sellise konstruktsiooniosa U-arv?

Et betooni ja maapinna soojusjuhtivus on sarnane, pole seal betoonplaadi paksusel väga tähtsust.

Külaline kirjutas:Ja mille jaoks see killustik hea on?

Vee kapillaartõusu peatamiseks kasutatakse dreenikihis siiski killustikku.

Ise tõstaks kõigepealt ca pool meetrit liiva/mulda vähemaks. Seejärel 200mm killustikku korralikult kinni vibroda, 2x100mm tugevamat EPSi ülekattega, kile ja 80mm armeeritud betoon peale. Perimeetri esimesele meetril võib soojustus ka paksem olla. Betooni ja seina vahele vaja ka paisumisvuuki ...

Kuidas oleks võimalik pistikupesad paremini soojustada/isoleerida?

Ilmselt on tegu rõhkude erinevuse tõttu toimuva õhuvahetusega
läbi fibo. Kui mujal on pind krohvitud, siis sealt mitte ja fibo ei
ole just kõige õhutihedam materjal.

Üks võimalus on freesitud fibo osad hüdrotõkke (paks mastiks ...

stupiduser kirjutas: Selle toreda boonuseks on muidugi "Kalvise" ääres askeldav topless söögitegija.

Ka see on järjekordne "kütteseade", millega tuleb tegeleda...

Külaline kirjutas:Tere. Mõiste "märg" peaks tähendama 100 % RH. Julgen kahelda selles ka dünaamilise arvutusmetoodika puhul.

Just nii on. Konvektsiooni ei saa arvutada teda difusiooniks optimeerides.

Külaline kirjutas:Võttes aluseks Hr.Rebase poolt leitud on-line staatilisel arvutusmetoodikal põhineva programmi
...
ei ole sisemine kile tungivalt vajalik.

Ühekordne sisemine kips mitte väga jäigas konstruksioonis tähendab
tavaliselt märga villa. Seda staatilise niiskustasakaaluga juba ei arvuta.

Kui võtta aluseks järgmine konstruktsioon, siis kuhu siin oleks õige paigaldada Vario Duplexi või mõni muu aurutõke? Kas OSB ja 250mm villa´, ehk siis OSB ja puitkarkassi vahele?
värv - pahtel - 1 x kips - 50mm vill - OSB - 250mm vill - tuuletõke - laudis

Sellises konstruktsioonis ei anna ...

värv -> pahtel -> kips -> puitkarkass(vahel 300 paroci kivivill) -> isover vkl tuuletoke -> 50mm distants -> voodrilaud.
Kas kasutada aurutoket voi mitte?

Kirjeldatud konstruktsiooni puhul soovitan tungivalt aurutõket kasutada.

Samas on ehk otstarbekam teha konstruktsioon ümber nii, et ei peaks ...

rokikas kirjutas:Tuhka peaks ikka mõlemad samapalju tekitama. Puit on puit.

Kui halupuud ära koorid, siis küll samapalju, jah.

Sattus täna üks sait teele ette.
http://www.u-wert.net/

Tundub, et see hakkab asendama mu senist
tabelarvutuses tehtud niiskusrežiimi ennustit.

trebla kirjutas:Selle aasta turu kasvuks ennustatakse 34%. Tootmisvõimsuste kasv oli aga suurem - sellest need sulgemised.

Mine sa nüüd tea. Reuters kirjutab näiteks nii
http://af.reuters.com/article/commoditi ... 15?sp=true.

Hiina siseturu PV nõudlus suureneb oluliselt.

meelvi kirjutas:See nõuaks juba sundventilatsiooni ja spets lähenemist

Miks "kips seina ja elu ilus" lahendus ei nõua sundventi ja arukat lähenemist?

Eeldan siinjuures, et eesmärgiks on töötav süsteem ja tõsine soov.

Sellise lahenduse jaoks tarvis keevitust, relakat, mõned torujupid jne.

Teistpidise lahenduse saad, kui midagi sarnast lakke riputad.

Puutöölised võtavad hööveldatud prussi, kruve, liimi, peitli ja nurgasae, näiteks.

Novembris kakkusime tõstetava värava paigaldamiseks osa seina ja kipsvoodrit maha. Nüüd selle kastepunkti jutu järgi oleks pidanud vill olema läbi vettinud ja karkassi vahe hallitust täis. No ma ei tea - täiesti kuiv oli.


Kiire arvutus näitab sellise konstrui jaoks 0,7l vee kondenseerumist ...

Veikko kirjutas:Arutelust oleks kasu kui neid saaks rakendada, aga lihtsalt fanaseerida ei anna see kellegile midagi.

Tõsi. Samuti tuleks ära keelata ballett.

Külaline kirjutas:sest esimese korruse so tõuseb tavamajas ka ise osaliselt üles?

Soe (soojus) ei tõuse ega vaju.
Samas soe õhk tõuseb külma õhu suhtes küll.
Suur vahe neil kahel.

selline korsten http://www.savumax.fi/LTOP-toimintaperiaate.pdf

Kui selle korstna veesärgi asemel spiraalis ümber korstna olevat
toru kasutada ja korstna külge otsad teist pidi ühendada
(vesi sisse ülevalt, välja alt), saaks ehk parema tulemuse?

Korstnal peab sel puhul ka korralik kanalisatsioon ...

aga miks mitte 100mm

Pole veel nii suure avaga vannipõhja uudistanud. Ei tea
kas julgeks seal dušši all käia. Tõmbab veel pool jalga
järgi, kui äravool hoo sisse saab.

See 110mm toru panemine sinna eriti midagi juurde
ei anna. Ruumi võtab küll.

Tegelikult võiks vannituppa ka 315mm toru viia ja ...

+ lõpuks korstnasse jõudev suits peab olema piisavalt kuum et ei hakkaks pigi tekkima.

Suurtes katlamajades jahutatakse väljuv gaas maha
~40 kraadini (tagasivoolu vee temperatuur). Muidugi
on tegu aastaringselt pidevalt töös olevate kateldega,
mis terve linnaosa soojaks uhavad.

Eramus sellise ...

Kui on normaalne maja pead saama köetud rehkendusega ca 60 W ruutmetri kohta.

Normaalne selline maja kindlasti ei ole, kui räägime keskmisest küttevõimsusest.
60W/m^2 kütteperioodi keskmist võimsust teeb aastas üle 310 kWh/m^2.
See on selgelt madalaima klassi (G ehk üle 281 kWh/(m^2*a ...

rokikas kirjutas:Miks just need mõõdud.

Lihtsalt mastaabi näitamiseks. Sellises 200m pikas tunnelis
vahetab tüüpiline 6 kW maksimaalsoojendusvõimsusega
pump tunnis õhku kuni 5 korda.

Ideaalne see tunnel kindlasti ei ole. Kallis küll.
Suvist jahutust nii ka ei ehita.

Mõnel juhul võib boilerile uue, pisut väiksema võimsusega, küttekeha soetamine
olla odavam, kui lisakaabli vedamine/kaitsme paigaldamine. Iseäranis
kolme toa siseviimistluse osalise ümbertegemise tarviduse korral.