Ehitusfoorum

Tea kaua see latt seal tuha sees põlend on, et sedasi kaardu vedanud...

Mõtekas oleks muidugi krohvivõrk alla liimida ennem ...ja kasutada võib elastset plaadisegu või Kiviliimi.

Vaata Uninaksi kodulehelt, kus müügil on. Tall. ladu olemas. Segu meenutab plaadisegu aga kasutusvõimalused suuremad.

Väga paksud vuugid ei tule sellega kõne allagi. Muidu hea.

Minul endal pliit toimib, sest teen vara hommikul tule alla, Eks kui teiste ja enda kogemused kokku panna, siis saab elada küll

Miks suvel seda ahju üldse kütma peaks.?

Üldisemalt vahel on selle tõmbega kummalised lood. Näiteks 2 maja on kõrvuti, mõlemas uued Isokerni 200 mm korstnad aga ühes pole tõmmet ollagi ja teises on pidevalt. Ja see kus tõmme on....see on meetri jagu madalam. Ainuke vahe on see, et teisel majal on paar suuremat puud veidi lähemal. Suureks ...

Minuarust hea toode, mis kuidagi vähe tähelepanu saanud. Tundub, et sellega võib vabalt võrku ka ahjule liimida.
http://www.uninaks.ee/kiviliim-muurimort

Selge see, et raskem kivi ka salvestab rohkem, sest seal on vähem õhku. Kui ühe kivi kant kaalub 750 kg ja teisel 1200 kg, siis selge, et raskem ka salvestab rohkem.

Tere. Tekkis veel üks küsimus. Seina kõrval jookseb fibo korsten, mis oleks vaja osaliselt krohvida. Korstna yks külg jääb kerisest 10 cm. Millist krohvisegu soovitate või lendan tavalise tsementkrohviiga peale?
.............
Miks mitte teha ka see sama lubiseguga...aga pead arvestama, et ...

wumm kirjutas:Tänud. Mördi osas asi klaar. On kellelgi nende kaubandusõrgus olevate kividega tegemist olnud, eriti just huvitab see wienerbergeri püha perekond.

-------------------------------

Üks asi millega arvestama peaks, on see, et käsivorm ei salvesta sama hästi kui näiteks PTT.

Näiteks Uninaksi lubisegul on tsement juba sees ja kivide leotamine ikka kasuks. Järgmine päev traatharjaga kivid üle . Hiljem veel niisutada vähemalt 1 nädal, et lubi kivistuks.

Soomes oli korstna plekiga katmine lausa kohustuslik ...mis sest, et see plekk näeb kohati veider välja. Ma siiski tegin soomes mõned plekita korstnad, mis tundus neile ilus seaduserikkumine.
Siiski jah, ülihästi oli pleki all säilinud ka 80 a. vana pits.

Asjatult ei tasu üle pingutada. Võimalik, et pole vaja sinna üldse mingit lauda alla panna. Kui tegemist vana katusega, siis mõistlik kasutada kõige odavamat plekki. Iga asi, mis vähemalt 0,5 mm paks, peab seal 20 aastat vastu.

Kui tegemist viilkatusega, mis soojustatud pennideni, siis on täitsa võimalik, et suurem osa niiskusest kuivab üles ja väljub otsaviilu kaudu välja. Üldiselt on see pigem erand. Üldjuhul aga hunnik mädanenud sarikaid ja talasid kui puuduvad tuulduvad õhuvahed.

Telliste eelnevast niisutamisest ja pärast puhtaks saamisest kirjutan ka siia, et väga rahuldava tulemuse andis kuivade kivide ( välispindade) eelnev õlitamine, 2...3 korda Knauf kiviõliga, siis vette paariks tunniks. Hiljem puhastamine ka õlise svammiga, seda vees pestes ja täiesti kuivaks väänates ...

Niiskus jääb puidu sisse.

See lahendus mädaneb kindlalt maha.

Juba 15 a. tagasi sai tehtud päris mitu katust, kus enne raske rookatus peal, sarikavahega 1,8 m. Nüüd kerge valts peal ja seest viimistletud puiduga ja toimib. Aluskate puudub.

Kui tahad, kirjuta kihtide kauppa lahti tulevane katuse ja soojustuse ehitus.

Piisab kui seod keskelt lauaga roovid. Pole mõtet üle pingutada paksu rooviga.

Seni kuni kõik on heas korras, toimib see 6 cm sarikani kindlasti aga kui peaks midagi juhtuma, siis oleks turvalisem ikka suurendada seda vahet.

Pigem mõtlesin seda, et see 12 cm oleks päris hea. Kas soojustus tuleb üles tippu välja? Kuidas, siis katuse tuulutus tehaks?

Ma arvan, et see 12 cm bet.krae on väga hea. Samas vaimus ka üleval. Miks korstna külgi väljast katma peaks?

Ega tellis ise mingit niiskust ei vaja, vastupidi just kuiv kivi säilib paremini. Niiskust vajab segu, mis liidab kive. Veest läbi käinud kivi saavutab tunduvalt parema nakke seguga ja olenevalt segust, vajaminev niiskus kivistuniseks, mitte segu kuivamiseks. Eriti vajab niiskust lubisegud. Lubisegi ...