Ehitusfoorum

just seda minu esitatud skeem näitaski ju. katusekatte alune ruum peab nii ehk naa külm ehk tuulduv olema. võibolla ma ei väljendunud selgelt, minu vabandused sel juhul.

Külm on siis, kui on tegelikult ka külm :lol: See tähendab põhiliselt seda, et on korralik(loe:piisav) tuulutus katusekatte mis iganes kihi all, mis peab tuulduv olema. Kui praktikas asi ei toimi, siis kütega hoonetel tekivad sellest tulenevalt erinevad hädad e piltlikult ja ka tegelikult läheb asi ...

lihtsustatult võiks see välja näha nii

tean, et antud tüüpi aluskatet paigaldades peab olema tähelepanelik nüansside suhtes. see, et ta pleki alla ei sobi, on mulle uudis. mis võiks olla selle põhjuseks? ainuke asi, mis pähe tuleb, on pleki väiksem tuulduvus võrreldes kividega, ehk siis niiskuse tase mõlemal pool aluskatet on liialt ...

loe tootja juhendit näiteks klassik pleki kohta, võibolla on sealne arvamus natuke autoriteetsem.



Tänud! See soovitus on mulle päeva parim nali!
Autoriteet võiks ehk ka välja tuua senise katusekatte, eterniidi, nõrgad kohad külgvihmale ja lompidele katusel :shock:

hetkel mul puudub tahtmine ...

Siis kohe eeldame, et ehitatakse valesti :lol: Igal juhul ka õige lähenemine :shock:
loe tootja juhendit näiteks klassik pleki kohta, võibolla on sealne arvamus natuke autoriteetsem.

lisaks pean ennast natuke parandama. kõige nõrgem koht antud pleki juures on jätkuliited, kust külgvihmale meeldib ...

vihmasaju korral võibolla mitte, aga talvel vastu kevadet kui lumi sulama hakkab, võivad tekkida lombid, mis hakkavad valtsidest üle ajama.

kaks varianti tuleb kõigepealt meelde - SBS rullmaterjal või siis kahekordse valtsiga plekk.

Tere. Kui proua tahab paar päeva talvel hoonekeses viibida ja ka kütta, siis ei juhtu aurureziimist tulenevalt mitte midagi olulist. Kui proua aga kolib üldse ära, ja elab selles majakeses talv läbi, siis seda ei saa enam nimetada suvilaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
novot, kes neid naiste ...

Kas sellise karkassi http://www.hot.ee/carzumm//juurdeehitus-Model.pdf ehitusel võiks kasutada ka 50x100 prusse ? Praegu on küll planeeritud kogu karkassi ehitus 50x150.



Külje akna pealse saab ju ka diagonaalidega seinapostidele kandma suunata.
see suunamine on libe tee, kui neid diagonaale ...

Tere. Kuna seda hoonekest nimetatakse suvilaks, siis võiks eeldada, et seda kasutatakse suvel. Kui see oletus paika peab, siis puudub vajadus üldse arutada aurureziimi üle. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
on vale eeldada, et hoonet ainult suvel kasutatakse. tahab naine näiteks talvepuhkust metsas ...

see esimese rea profiil pannakse muude põhjuste hulgas veenina moodustamiseks sinna minu teada. samas tekitab see konkreetse ühenduse sokli soojustusega, juhul kui see on olemas.

probleeme on katustel olnud palju ka tuulutusega. vajalik on nii räästas olev tuulutusava kui harjal olev. lisaks peab tuulutusvahe ise ka piisavalt suur olema.
hingav aluskate nõuab ka toimivat aurutõket, kuna tal on ikkagi aurutakistus olemas ja seestpoolt tulevat niiskust ta ei juhi samamoodi ...

mõttekas oleks lisada ikkagi seina postide peale täiendav lapiti vöö, kasvõi selle jaoks, et oleks parem laetala kinnitada. lisaks tasub kandvas seinas oleva akna kohale vähe toekam sillus panna. kiire arvutus näitab miskipärast et 7,5x20 peaks asja ära ajama, see on siis ilma suurte oksteta ...

sarikate samm pannakse tihtilugu 60cm, tehnoloogilistel kaalutlustel.
tegelesin natuke arvutustega, mis näitasid, et sarikad on piisava tugevusega, samas harjatala jääb nõrgaks(võtsin liimpuidu tugevusklassiks gl32). ma oletan et selle pikkus on 3,6m+üleulatus.seal oleks vajalik tala suurusjärgus ...

kiire pilk ütleks küll, et lume peaks vastu võtma. ei tea muidugi, mis ristlõikega see liimpuittala seal on.
miks sarikad 65cm sammuga on?
räästa sõlme võiksid ka täpsustada.

leidsin sellise teksti tehniliste tingimuste kohta (vähemalt osa sellest, millest nt. eramajade puhul juhinduda):Vastavalt ET-2 0404-0449 infolehele ja soojustussüsteemide tootjate juhendmaterjalidele, võib soojustusplaatide liimkinnituse korral aluspinna ebatasasus olla kuni ±10mm. Liim-tüübel ...

Ära osta eestist selliseid asju, jube kallid. Soomes Biltema v Motonet. Omale ostsin samasuguse Motonetist, maksis 169 eur. Eestist oleks oma hinnaga saand 240 ca. Biltemas oli 2T nats yle 200 euri.


sa ilmselt eeldad vaikimisi, et iga endast lugu pidav eestlane käib kaubikuga igal kuul teatud ...

eramajad on tavaliselt TP3 klassi tuletundlikkusega, mistõttu nendele ei tohiks laieneda sellised nõuded. pean teinepäev muidugi järgi kontrollima.

siit ei ole kuskilt välja lugeda, et ei või tüüblitega kinnitada. võid kinnitada kasvõi kiilankrutega kui aega ja tahtmist on. aga sel juhul pole ju liimil seal vahel suuremat mõtet(kinnitina vähemalt). tuulekindluse tagamiseks on muidugi vajalik vahtu jms kasutada, aga see on teine teema ju.

võibolla väga vastutusrikkas konstruktsioonis on see põhjendatud, aga mis võiks nii vastutusrikas koht küll olla?

Mis jama nüüd siis kirjutatakse. Alates teatud kõrgusest(korrusest) on tüübeldanine KOHUSTUSLIK, mida kõrgemale seda rohkem tüübleid. Miks on kohustuslik?
ülevalpool on tuulekoormus ...

Tere. Sellepärast, et korralikul aluspinnal ja korraliku liimiga liimimisel vastavalt kehtestatud paigaldustehnoloogiale on sellel kinnitusel täiesti piisav nake. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas isegi 250mm eps ei vaja Aerocil tüübeldamist.
kui sa liimi nakkele lootma ei jää, siis pole seda ...

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:Ka tüüblitel on oma koht kinnituse tehnilistes tingimustes.

Huvitama hakkas just see et miks just antud juhul ei ole tüüblid vajalikud?

ma küll otse uurinud ei ole selle aeroci kohta, aga tõenäoliselt võib tuua võrdluse keevisliite ja poltliite koostööst metallkonstruktsioonis.

eterniit kaalub nii 12-14 kg m2 + ülekate ehk nii 13-15 kg m2. pool kivist.
Ausaltöelda paneb vägagi mõtlema see jutt :( :(
mind pani ka mõtlema, kontrollisin üle ja oli hoopis 17kg ruutmeeter(eterniit balti laine). seega jah, 50 kilone korstnapühkija kodanik 205d-l katusele ronida ei tohiks ...

teadmata seda, kui hea on põrand all, mismoodi sa julged üldse sinna korstent peale ehitada? mina alustaksin korstna ehitusel selle välja selgitamisega, vajadusel teeksin vastavad tugevdustööd ja siis juba võib teha otsuse, millest ja kui pikk jne.