Ehitusfoorum

Aga kas nii ei ole keegi proovinud,et ühendaks maasoojuspumbale pluss kraadide ajal õues paikneva ventilaatori nagu õhk/veel on,ning miinus kraadidega maakontuuri.Selliselt ehitatud/leiutatud süsteem toimiks ju veelgi efektiivsemalt praegusel ajal kus ükspäev on -10 külma, teisel päeval +6 sooja ...

...........
Samas elektritarbimine pumba poolt see november nii 1,7x suurem, kui eelnevatel aastatel samadel kuudel.

Võrdlen oma maasoojuspumba el kulu selle majaga ( mul samasugune tabel aastast 2012 lõpust) http://www.werder.ee/maakyte.htm ehk nii minul, kui ka temal oli novembri el kulu ...

Tere,

Maadlesin ka ise eelmine aasta samasuguse murega, aga siis oli põhjuseks liiga kuiv sügis (vähemalt nii väitsis ABC kliima müügimees ja ma polevat olnud ainus selle küsimusega). Kevadel tuli miinus sisse ja välja, aga maja oli soe ja lisakütet ma sisse ei lülitanud ( see on mul blokeeritud ...

Elektriboileri tenn on puhas aktiivtakistus ja võid ka otse päikesepaneelide väljundi sinna juhtida. Tavaliselt on aga PV paneelide pinge ikka kõvasti alla 230 V mistõttu see tenn kütab olematu võimsusega. Seega kui tahaksid otse PV väljundit sinna juhtida siis tuleks tenn vahetada PV paneelide ...

...sooja võiks ikka otse tekitada päikesekollektoriga, mitte vahepeal sellest elektrit "hõõruda" kogu süsteemi kasuteguri masendava alandamisega?

Kui ma kodust ära olen ja kõik need päevad päike lõõmab, siis läheb mul päikesekollektoritega süsteem keema. Lisaks on tulevikus võimalik PV paneele ...

unustasin panna ühe lingi http://www.sespvt.com/

Selline nn ketserik mõte sis:
Paigaldada ennem maasoojuspumba terbevee boiletrit ( 180L) üks 200L elektriboiler, mis siis hakkaks päikeseelektriga maasoojuspumbale tarbevett eelsoojendama ja suvel, kui on piisavalt päikest, siis miks mitte kogu tarbevett soojendama ja maasoojuspump saaks terve suve ...

Loogiliselt võttes oleks kasulik maimaalselt palju päikese poolt toodetud elektrit ise ära tarbida, kuna ostetav elekter on kallim, kui müüdav....

Ja jälle jõuame sinna välja, et suvel pole kollektorite toodetut kuhugi panna, ja ainus koht tegelikult, kus tast kasu oleks, on ajada selle sama maasoojuspumba kontuuri kaudu maa alla .

Minu loogika ütleb, et kui üldse päiksega midagi toota, siis elektrit ( sellega saab nii sooja vett soojendada ...

Maasoojuspumbal on oma graafik, kuna ta kütab ja kuna sooja tarbevett teeb ehk ilmselt ei suuda ta selle ajaga niipalju vett soojendada, siis, kui suur tarbimine on ( saunas käib 8-9 inimest). Ex need ole üksikud juhused, kui vesi nn otsa saab, aga mõtlesin suveks maasoojuspumba üldse välja lülitada ...

Kõik õige, võib ka nii teha nagu minu sõber tegi, ostis neid odavamaid hiina omasid oma puhkekeskusesse, kui nässu käks , ostis uue jne, lõpuks sai tal sellest rallist isu täis ja on ka nüüd kvaliteetkaupa ostnud. Kokkuvõttes ei võitnud ta rahas, lisaks aja kulu ja peavalu. Tean, et paljudesse ...

officer kirjutas:....sinu ketserliku mõttega elan ma paktikas üle 3 aasta.

Väga hea, paluks kogemusi jagada, kuidas ja mis seadmetega oled süsteemi üles ehitanud, kas ja mida teeksid teisiti, kas oleks võimalik ka oma silmaga seda näha ?

Selline ketserlik mõte on, toota suvel sooja vett päikesega ehk PV paneelid ja elektriboiler. Majanduslikus mõttes pole see vist kõige mõistlikum, aga kui, siis milline see komplekt peaks olema ja kust saaks kõige soodsamalt ? Äkki saaks ka teised pajamidamisseadmed kasutada päikeselektrit ...

Mina olen kõik oma led valgustid ostnud www.fortronic.ee ( Steineli maaletooja Eestis) ehk müüb saksamaal Steineli poolt tehtud kvaliteetseid asju. Eituspoodides on ka nende kaupa, aga sealt saab parema hinna :))) Natuke kallimad on küll asjad, kui nn hiina toodang, aga kitsi maksabki kaks korda ...

Mis muidu kollektoris surve on. Kui ei küta lase surve kindla suuruse peale ja see peaks ju vähenema kui on leke.
Ainus manomeeter on maja küttevee paisupaagi peal, seega ei oska öelda milline surve maakontuuris on. Küll aga mäletan, et kui pump seisis ja avasin maakollektori paisupaagi klapi ...

Kuiva õhu vastu on olemas väga tõhusad lahendused:
http://www.kuldnebors.ee/search/kodumasinad/muud-kodumasinad/ohuniisuti-boneco-air-o-swiss-2055d/search.mec?pob_post_id=17133236&pob_action=show_post&pob_cat_id=10827&pob_view_language_id=et

http://www.kuldnebors.ee/search/kodumasinad/muud ...

Kui aga vedeliku tase vastupidi tõuseb, eriti talveperioodil, kas seda saab pidada normaalseks? Eelmisel talvel lükkas lausa osa külmakandevedelikku läbi klapi välja, seekord asi kohe-kohe sama kaugel. Paigaldajat kätte sada on omaette ettevõtmine, nüüd vist lausa võimatu, arvestades, et Movek enam ...

Minul täna +5 ja +2. Kui sul temperatuuride vahe 3 kraadi siis peaks ringlusega kõik korras olema.
Maasoojuspump kasutusel kolmas aasta ja ei usu, et maa nii läbi külmunud on ja energiavaene, kuna suvel on sissetuleva soojuskandja temperatuurid ikka tublisti üle +10 kraadi.
Ju siis tuleb ennast ...

Kas need +5 ja +2 olid töötsükli lõpus ?

Küsiks huvi pärast, millised on Teil töötsükli lõpus maakollektorisse väljamineva soojsuskandja temperatuurid ?
Avastasin, et mul oli sissetulev +1 ja välja -2 .... juba nüüd detsembris !! Varasematel aastatel nii vara miinusesse ei läinud ehk kas põhjuseks on liiga kuiv suvi, maasoojuspumba ...

Kas keegi juba kasutab Nibe SP-ga tarbevee tsirgu pumba juhtimist? Rahul juhtimise poolega?

Mina kastan. Saab määrata pumba töötamise tsükli ehk mitu minutit töötab ja mitu puhkab ( mul on esialgu 5 ja 15). Vastavalt reaalsele olukorrale võivad need numbrid ka teistsugused olla ( tehase seades ...

Kas keegi viitsiks arvutada, kus on see tasuvuspiir, kas kuuma vett igaks juhuks ringi ajada ja kaotada energiat suvel või lasta vahel lihtsalt puhast vett kanalisatsiooni, oodates, et see soojaks läheb?

Mis maksab liiter vett?
Mis maksab liitri vee kuumutamine 20 °C-> 50 °C (või mis kraadist mis ...

Oravaonu,
ma ei ole nõus loogikaga, kus just saun vajab pumpa. Sihtotstarbeliselt käiakse saunas üldiselt kindlal ajal ja vee tarbimine on siis piisavalt tihe ja suuremahuline - soojustatud torus olev vesi ei jõua ära jahtuda. Pumba vajadus on pigem köögis/vannitoas, kus vee tarbimine on üpris ...

Pumba pistikul on kolm nn otsa, faas, null ja maandus ... seinakontakti null läheb pumba faasi
Pistikul on küll 3 otsa, millest üks on maandus, aga null ja faas eraldi tähistatud ju ei ole. Ühefaasilise mootori pistiku võib pista ükskõik kumba pidi pistikupessa. Mootori pöörlemissuund sellest ei ...

oluline, et pistiku pesa peal ja pistikul endal oleks faas ära märgitud, kuna tegemist pole püsiva ühendusega ja oht on, et pistik võib pessa sattuda teisipidi
Mis jutt see veel on? Miks peaks 1-faasilisel seadmel see tähtis olema?

Pumba pistikul on kolm nn otsa, faas, null ja maandus ja oletame ...