Ehitusfoorum

pilte, mis aastast?

Kas paneel on plaanis valmistada ühes asukohas ja hiljem keldrile peale tõsta? Miks mitte kohe õiges kohas ära valada?


jah täpselt nii ongi plaanitud - kohapeal valada. kõik need raamatud on ka olemas, lisaks vanad laulu rb I ja II ja veel analoogseid. ma pakun et masso raamatutest on mul kõik ...

see peab olema libateema, aga osad pirnid on sellised, et naera munad märjaks. meite pellerile käis alla 4 silikaati , 10x10 prussist sõrestik ja lauad ümber. meeter korda meeter. isegi kelleri vundamendi puhul käis auk maasse, kilevooderdus ja siis segu koos maakividega kolinal sisse. ei saalungit ...

valatav paneel oleks kelleri laeks, mis on ühtlasi ka nn. ülemise korruse panipaiga põrandaks. põrandale tulev koormus, vast hunnik riiuleid, mingite kolade hoiustamiseks. pluss inimeste koormus. kas 15cm paksus oleks piisav? kui tihedalt peab olema armatuur (see siis 2-4cm sügavusel betoonis ...

pikkus 3,8m - 4m, - sent siia sinna. laius vast standardi järgi 1,2m, aga see pole nii tähtis, paksus 20cm. (võib olla samuti erinev) piirkonnaks pärnu-viljandimaa

mul on 10 nene pang muidu, lihtsam ja kergem ka, aga antud masin oleks tõesti juba ehk midagigi.

Igavesti uhke asi sai ostetud, kuigi suurt vahet neil ei ole. kas on 130, 125, või enam liitrit, nagunii ju seda pilgeni täis ei pane, AGA, kirjade järgi 800w mootor, noh sai sinna siis 10 pange (liiv ja tsement) sisse kärutatud ja seisma see jäigi - hea et ei plahvatanud. tänu sellele, et pidi ...

Poes pakutakse erinevaid mökse liitristes ja 5 liitrilistes kankudes, kuid pole selgust missugune üsna suurtele samblatuttidele ka mõjuks. umbes nagu pritsid ära ja nädala pärast on maa must. mingi lahja lurriga sai neid tupsutatud, aga kasu ei miskit.

Mingites arvutustes sai nn betoonbasseini suuruseks ja massiks ikka päris üüratud kogused, et ületada veesamba vastusurve.endal on plaan ehitada uus ja valades tuleks kindlasti armatuuriga põrand ja seinad siduda ja hiljem armatur ka põrandasse (armatuur jääb siis põranda ülemisse ossa). kui on ikka ...

Ehk siis kivipinnad - sammalt , samblikke täis, niisama pori võtab küll ära, aga kas ka sammalselja?
et siis mingit mudeli soovitust?

Seda sketch-Up-i proovisin, ei saand ma talle eriti pihta. Katsetasin Coreldraw s seal pmst saab asjale ettekujutuse. joonistad ristküliku, annad talle vastavad tellise mõõdud ja hakkad neid platsile paika panema. seda shape vaatan vast pärast.

Kas on mingit lihtsat programmikest, millega joonestad ahjuplatsi ja siis hulga telliseid ja hakkad neid sobitama: ühed koldeks, teised väliskestaks. papre pääl on jõle tüütu.

ei selge see, nagu algselt kirjutatud, kuna aga on vaja ikkagi pigistada nö kivist viimast, siis ongi vaja valida nö suurim/võimsaim olemasolevast. paraku selgub, et see polegi nii lihtne. liiduaegne on suht lollikindel ja tehniliselt parema konstruiga, ainus miinus see kolm faasi. hakka või ...

Nii nii, alguses saatis pood mulle segumasina asemel pesukausi (no oli nii väike) aga siis sain selle nn. 200 liitrise kätte ja täidan ma selle siis veega ära ja no 160-170 liitrit ja ei grammigi rohkem,

nii.selge see, et selline arvestus on puhta veega, kui kolu on taevapoole ja keegi ju segu ...

Algsest postitusest ei selgu, misajast see müür sul majja ehitatud on. Seda võiks kah lõpuks kirja panna, kas seal on kaks siibrit või 1 ja kui kaks, siis vbl on tõesti suvesriiber valla , kuid siis peaks vähemalt viimane lõõr soe olema.
ikka väga kaugest minevikust pärit soojad müürid olen kõik ...

kirjade järgi pakutakse kõikvõimalikke sukelpumpasid. millised neist vesiliivast vett rahuldavalt pumpavad. tegelikult oleks vaja pumbata nii, et kaevus on vaid vooliku ots, kirjade järgi oskavat seda teha tsentrigugaalpump, kuid nende valikut on hoopiski vähe, suutsin tuvastada vaid ühe pakkuja.

olen ise ka hädas sama murega. klassikaline teostus selliste lagede puhul on: alumine lagi (see mida sa toast näed) siis distantsliist, selle peal mustast lauast kate, millel sammal ja liiv. talveti on näha, et soe pääseb mõnes kohas seinaäärtes välja ja seal see niiskus siis moodustub. katse ...

pottahi nüüd küll kõige rohkem sooja ei anna. näiteks ensv aegsed pottidest soojamüürid on ajapikku läinud.... ilmselt tol ajal oli potte rohkem saada kui kive. läheb ruttu soojaks, kuid jahtub ka ruttu. tellistest müür on järgmisel hommikulgi soe - lisaks, et vana tellis (sh ka pott) on ikka palju ...

toda ma tean, ms-28 ja ms-32 kõik venemaa omad. aga hetkel nagu baskini anekdoodis, et passi pole tarvis, selgust on tarvis.

See imepisime asi, et milline segu siis kolde ladumiseks ikkagist. ise määrisin ühe kokku nüüd selle šamottmörteliga ms-32, milles tsementi pole ja tundub nii harjumatu. et kirjade järgi kuivab ilusasti ära jne. aga kui ma suure puuhaluga kogemata kõvasti pihta lähen, äkki kukub kaela?
edit ...

suitsutoru osas võib pakkuda ka üleminekut 120mm > 130mm. - üle eesti
ahjupotid on ära anda pärnumaal saarde vallas.SS tähendab soovin saada mistahes tuuletõkke jääke, mis muidu visatakse nagunii ära. (peavad olema kuivad) hea oleks kui need oleks viljandi piirkonnas.

vahetuspalgid on olemas?

tugevam tuleb ikka korralikult laotud graniit, kuigi esimeses postituses ei saa ma aru miks on vaja kalda alla puukuuri teha, kalda alla teevad koprad tavaliselt pesa. või sa tahad puid kuivatamise asemel leotada, sest isegi kui see on kuivanud jõesäng tuleb suurte vihmadega sinna kindlasti vett.

on tehtud küll, enamvähem täpselt nii nagu sa juba oma esimeses postis kirjeldasid. see kas sul on vaja tervele seinale raud kinnitada või piisab ainult ülemisele pärlinile sõltub sellest kuidas palgid seinas salapulkadega koos seisavad. kuna su postituses on jutt rohkem kui ühest palgireast, on ...

nojah absoluutset muidugi ei saa, aga külaline pmst vastas just seda mida vaja