Ehitusfoorum

Kirjutasin oma süsteemist siin teemas juba varem, kuna siis oli see projekt veel poolik, teen kokkuvõtte.

Asi toimib nii, et külm-tarbevesi voolab läbi päikeseboileri 150L teise boilerisse 150L, mida köetakse katla või elektriga juhul kui päikest ei ole.
Primaarselt köetakse päikeseboilerit ja seda ...

Õnneks ikka sooja pesuvett, vaatamata rohketele miinustele mis õnneks õues akna taga.

Seoses ilusate päikeseliste ilmadega soojendaks ka selle teema üles.
Võiks jagada infot kuidas teil olemas olevad süsteemid funktsioneerivad.
Praegu kütab mul 30 toruline kollektor primaarselt 150 liitrist päikeseeelkütteboilerit.
Viimase kolme päeva tulemused olid mul sellised:
kuupäev hommik õhtu ...

Kui kellelgi huvi siis mul pakkuda üks poolik minisaekaatri-projekt.
Midagi sarnast sellel lingil olevale http://www.elmarpuit.ee/?D=23

Minu poolsed plussid kütteautomaatikale oleksid sellised.
Temperatuuri alandus - akumulaatorisse salvestatud energia pikem tarvitamine, kuna ööpäevas tarbitava energia kogus väheneb ja sellega seoses säästame kogu kütteperioodil tarbitavat energiat.
Küttevee temperatuur vastavalt küttegraafikule ...

Pakun veel kord välja samad variandid.
Pane lisapump pealevoolutorule.
Või lihtsam ja odavam - monteeri sõlme põrandakontuuridest tulevale torule piiramis ventiil, mis sunnib sõlme pumpa ka läbi termostaat ventiili kuuma vett imema.
Peale selle kontrolli mudakoguja puhtust ja kollektorite vahelise ...

Ma ei mõista irooniat? Ei kirjutanud ju, et tuleks nii moodi 70+ kraade põrandasse uhada!
See jutumärkides lause on pärit danfossi kodulehelt.
Omal on mul praegu üksik pesuruumi kontuur ajutiselt just selle jublakaga radika pumba järel toimetamas ja radikatele piisab mul max 50 kraadiset ...

Peamine probleem selliste sõlmedega on hoopis selles, et kus nad asuvad akupaagist väljavõtte suhtes, kui ei ole sõlme pealevoolul etteande pumpa.
Kui liiga madalal akupaagist väljavõtte suhtes või liiga kaugel, siis ei suuda nad omale piisavalt pealevoolu vett tõmmata, vaatamata suure avaga ...

Mist e siin ikka leiutate, selline vidin on ju danfossil olemas.
“FJVR on tagastuva vee temperatuuri piirik, mis automaatselt reguleerib radiaatoritest, konvektoritest, väiksematest põrandaküttekontuuridest jne tagastuva vee temperatuuri”.
Sellega saab üksiku väikse põrandakütte-kontuuri radika ...

Olen paigaldanud nii LUK kui ka TUK tüüpi Fesma katelt.
TUK tüübil on kütuse laadimine ja katla puhastamine kehvemapoolne.
LUK tüübi katelde kiituseks võib öelda, et suitsukäikude hooldus ja katla halgudega esmatäitmine on väga mugav suurte teenindusluukide tõttu. Katla kolle on kah korralikust ...

Veel üks tähelepanek seoses nende Kalvis katelpliitidega millel peal veesärk ja kolderesti nihutamisega võimalik muuta kolde suurust. Nimelt kui tõsta kolderest alumisse asendisse, muutub ta “katlaks”, võidgi ootama jääda millal supp keema läheb. :( Kui kolderest ülemises asendis, mahutab suht vähe ...

Sinu antud joonisel pliidi asukohta arvestades, nihuta pliiti natuke edasi ja tee talle selline sujuva jõnksuga viimalõõr.
Pakun välja veel ühe variandi kui Sa ei hakka pliiti põhikütteallikana kasutama.
Nimelt tee pliidi ja selle taga oleva toa vahele ekonomaiser, ehk lühike-soojamüür ja teisele ...

Kas keegi Tallinnas või lähiümbruses omab seda Molle katelt?
Kangesti tahaks seda oma silmaga vaadata aga Karksi-Nuiasse oleks nagu kaugevõitu sõitma hakata :)
Sai neid mõningad aastad tagasi päris mitmeid paigaldatud ja toimivad siiani laitmatult.
Tallinnale lähim minu paigaldatud Molle asub ...

Mul omal toru-kollektor seinal ja kogunes sinnagi südatalvel lund, veebruaris kui päike erksamalt paistma hakkas sulas see kiirelt.
Ega ma neist päris südatalvistest kuudest mingit kasu loodagi saada, et peaks minema neid torukesi sinna näppima. Proovin panustada ülejäänud hooajale, et siis asjast ...

See katelpliidi variant põhikütteallikana ei kõlba hästi, kuna ta muutub siis nii öelda katlaks köögis ja ruutmeetreid kah liiast tema jaoks. Küll aga oleks hea teda kasutada tarbevee tootmiseks ja toetavaks kütteks. Põhikütteks võiks kasutada õhk-vesi soojuspumpa. Sellise variandiga oleks ju ...

Oleneb mida selle katelpliidiga kütta. Mida suurem süsteemi vee kogus, seda kauem võtab aega selle soojaks kütmine ja kõik see aeg kestab pigi tootmine. Kui aga kütta ainult soojusvahetiga tarbevee-boilerit, võib ka ilma termosõlmeta hakkama saada.

Seda akupaagi varianti edasi arendades tuli selline mõte, et võiks kasutada plaatsoojavahetit mille võimsust lihtsam dimensioneerida ja seda tsirk.pumbaga akupaagiga ühendada. Soojavahetist tuleva pealevoolu ühendaks akupaagist sõlmedesse mineva toru peale, et kui sõlmed avatud siis nad tarbivad ...

Maja 300 m², köetavat pinda 200m², see talv kütan 115 m².
Maja kahe kordne ja osaliselt renoveeritud, keskmine temperatuur 20-22 kraadi.
Küttesüsteem 16m² põrandaküte, 100m² radiaatorid ja 150L kahesüsteemne boiler. Puugaasikatel 10-24kW otse-küttes (akupaak-ajutiselt 100L).
Jaanuaris kulus 5,5m³ ...

Hakkab juba looma, et polegi see akupaak nii paha! Ta peaks süsteemile andma piisava inertsuse, et pump saaks teha sulatustsükleid ilma tarbe-sõlmi liigselt maha jahutamata. Nüüd küsimus selles kas see 1500L liiga palju ei ole ja kas pump seda soojana jõuab hoida, kui maja külmaga enamuse pumba ...

Kas siis tõesti on väga rumal plaan täiustada olemasolevat puidukatla ja akupaagiga süsteemi, lisades sellele õhk-vesi soojuspumba.
Võiks ju kasutada odavat on-off tüüpi pumpa ja paigaldada akupaagi allaossa vasktorust soojusvaheti. Pumba juhtimine oleks kah sel juhul lihtne.
Selline lahendus annaks ...

Pean tunnistama jah oma ökoloogia-sõltuvust, peale selle on veel ka nii öelda sportlik huvi asja vastu ja lisaks on aega, vahendeid ja oskusi asja odavamalt valmis saada.

Muidugi ei tule nii lühikesi tasuvusaegu kui hakata päiksekütet võrdlema puukütte või soojuspumbaga.
Samas pole ka eriti palju ...

Selle lisainfo põhjal arvan, et madalas aku temperatuuris on süüdi ventika seiskumine liiga madalal temperatuuril, ilma ventikata toodab katel suht vähe võimsust ja maja jõuab selle ära tarbida ja akule ei jää suurt midagi üle.
Pane ventikas 80 kraadi peale siis peaks ka akusse üle 80C saama ...

Regulaatoril ECL Comfort 110 on 3-punkti
väljund täiturmootori ja releeväljund
pumba juhtimiseks.

Ringluspumba juhtimine
Ringluspump tööab kuni soovitud pealevoolu
temperatuur on kõgem kui seadistatud
väärtus (tehaseseade 20 C) või välisõhu
temperatuur on madalam kui seadistatud
(tehaseseade 2 C ...

Kui katlas põleb tuli siis sellest tekkival energial kaks võimalust kadumiseks kas küttesüsteemi vahendusel läbi hoone piirdekonstruktsioonide või siis otse läbi korstna.
Kas katlal on laadimissõlm ja mis kraadiga termostaat sellel on?
Atmosel on ka töötermostaat mis seiskab ventilaatori valitud ...

Vingema päikesega tuli 80c boilerisse ära küll aga midagi hullu ei juhtund.
See väiksem toodang oli tingitud puuduvast automaatikast.
Selle termostaadi variandiga millega asi mul lahendatud oli ei saa ju kogu toodangut kätte. Esialgu ei osanud otsustada palju energiat tulla võib ja millist automatsi ...