Ehitusfoorum

Hea oleks joonist näha, aga tavaliselt selline eksentrislisus sealkohas probleem pole - aga kõik on suhteline ja seda peaks kontrollarvutustega üle vaatama.

Kinniti tootja peaks andma kandevõime erinevas materjalis, üldjuhul antakse see ainult terase, puidu ja betooni kohta - kivimüüritised on niivõrd erinevad, et nendesse ei anta. Seega on see silikaati kinnitamine riskidega teema.

IPN300 pole väga palju üledimensioneeritu. Sobiks ka IPN240 kui arvestada, et lae peal on eluruumid, puitvahelae kaal u. 50kg/m2 ja mingeid kandvaid elemente laele ei toetu, samuti pole peal ka kaalu lisavaid seinu.

Kui tegu tavalise puitlaega ja eluruumidega seal lael (mingeid lisakoormusi ja seinu pole) siis on igati ok 45x145.

Prussikinga või talakinga puhul on oluline kinnitite arv. Mis seintega üldse tegu on ja mis kinniteid plaanis kasutada?

Need püstvardad või L-vardad peavad Columbia kivi puhul taldmikust ikka välja turritama. Need pole mitte talla tugevuse pärast vaid talla sidumiseks Columbia vundamendiseinaga ja see sein tuleks ka monolitiseerida. Kui neid väljas pole, siis ainuke võimalus on puurida augud ja fikseerida ankrumassi ...

Sellise info põhjal ei oska miskit öelda. Vaja oleks põranda skeemi koos kandvate seintega, samuti kuidas koormatakse. 10 cm betoonplaati on vahelaeks ilmselgelt vähe.

Kas oled mõelnud ka, et kuhu need paneelid toetad? Kas on piisavalt tugev alus?

Lääne-Virumaal (Tamsalu) Betoonelemendil tehas. Saadad neile paneeli pikkuse ja koormuse ja nad toodavad, mida vaja. On ka ALTT betoontooted, http://www.altt.ee/# , aga pole kursis kas nad ka õõnespaneele teevad. Netis ...

Kõrgemal asuv uus vundament hakkab vana maja keldriseinale arvestatavat külgsurvet avaldama. Soovitan konsulteerida inseneriga.

Üldjuhul arvestatakse elumajade vahelagesid projekteerides koormusega 200 kg/m2.

Internetis on selline huvitav asi nagu www.google.ee ja seal võid proovida otsingusõna "betooni valmistamine"

kukesupp kirjutas: Aga mille krdi pärast siis soojustust igalpool vundamendi välisküljele kleebitakse?

Selleks, et külma levik väljast ära lõigata. Muidu "ronib" see ju mööda seina ülesse.

Betoonis peaks ikka olema sarrus ka. Lipumast hakkab ju tuule käes võnkuma ja betooni tekkivad praod.

Vundeerima peaks kandvale pinnasele ja külmakerkelistel pinnastel jälgima külmumissügavust (~1,2m olenevalt piirkonnast). Aga antud juhul pole küll mingit põhjust nii sügavale minna, sest paas pole külmakerke ohtlik ja kannab nagu loom. Kui teha korralikult tihendatud killustikalus paele, et ...

Vene ajal tehtud tüüppaneelide max. lubatud koormus on tabelites olemas. Tänapäeval asi keerulisem, tehasele antakse ette koormus ja vastavalt sellele siis toodetakse paneel (muidugi esmane paneeli valik tuleb tellijal/projekteerijal teha). Vaata betoonelementide tootjate kodulehtesid:

Tartu Maja ...

Ehk on sellisest tabelist abi.

to mäletaja:
Aga kust Sa võtad, mis olukorras varasem täide on, millest koosneb jne? Ehk on see sinna niisama visatud ja tihendamata? Koormust saades võib ära vajuda. Vundament tuleb rajada ikka korralikule aluspinnasele, soovitavalt rikkumata kandvale looduslikule pinnasele. Erinevale tasapinnale ...

Vundamendi rajamine erinevale kõrgusele võib põhjustada ka erinevaid vajumisi. Jälgima peaks, mis sügavuselt hakkab kandev pinnas, ei saa ju rajada vundamenti mulla ja varasema täite peale.

Mööda soklit ja seina on päris mõnus külmasild. Ja plaat jääb ju vundamendi peale toetama (küll läbi peno), aga ikkagi on mõrade oht.

Kui aus olla, siis tegelikult sõltub ristlõikest. AGA tegemist on siis väikeste ilma vigadeta (oksad, kaldsüülisus jne) puitkehade elastsusmooduli ja suurte puitelementide elastsumooduli erinevusega. Ehituses ikka tegemist nende suurematega. Mingit uurimistööd või teadust tehes vaadeldakse vahel ...

Elastsusmoodul ei sõltu ristlõikest vaid puidu (liimpuidu) tugevusest (tugevusklassist). Internetiviidet ei oska anda, aga tabelid on olemas T.Masso "Ehituskonstruktori käsiraamatu III osas", mis on küll natuke aegunud. Ja puitkonstruktsioonide normides ja standardites.

Ega kiviseina seestpoolt soojustamine eriti hea pole. Peale soojustust peaks olema siis õhkvahe, millega tagatakse küllaldane tuulutus (õhk peab muidugi sisse ja välja saama), sest peale soojustust tekkib kohe kondents külmale kivipinnale. Parem oleks väljaspoolt soojustada.

Jah, läbipaine ületab lubatud piiri. Ja vaevalt koduehitaja kasutab C24 ehituspuitu, pigem ikka C16-C18. See juba nii ära ei kanna, kui arvestada tavalise eluaseme koormusega (norm. 200 kg/m2)

150kg/m2 on lume normkoormus maapinnal. Katusel sõltub koormus katuse kujust, lumetõkke olemasolust ja lumekoti(de) tekkimise võimalustest. Kui see 6m tala peaks töötama müürilatina ja plaanis sarikad sinna fikseerida, peaks arvestama ka sellega, et sarikad selle sealt eemale lükkavad. Ühesõnaga nii ...

Näiteks 100x200 liimpuittala 600mm sammuga.
Tugevussorteeritud ehituspuit C24 50x250 sammuga 500 mm.

Puidu tugevus sõltub ka keskkonnast (õhuniiksus ja temperatuur) ja koormuse iseloomust (lühiajaline, pikaajaline). Ühtseid tabeleid pole. Liimpuit on tavapuidust (GL28 vs. C24) ~20% tugevam ja ~15% jäigem (ei paindu nii palju läbi).