Ehitusfoorum

Roo ja soojustuse vahele kindlasti tuulutusvahe. Hiljem vannud muidu end maapõhja, kui seda mädanenud soga ja vettinud konstruktsiooni maha loobid.

Esiteks eterniit pole veekindel, teiseks tuulutus on enamasti puudulik ja kolmandaks roog on valmis poolmäda seal vahel.

Termokahanev liide olemas

Võib ka vabalt betoonipiim vahel olla. Remont näeb ette kogu lahtise jama maha piikamist ja teemantfreesiga lihvimist või iseseisva plaadi peale valu. Enamasti on viimane kõrguste tõttu võimatu.

See 50mm villa ületab palgi soojapidavust. Riskantne ettevõtmine on igaljuhul. Kui soov katsetada, siis seesama isoplaat 50mm või parem purplaat. Karkass ja vill jäta valemist ära, kõige hullem variant.

Tee üks post sellele postvundamendile juurde ja lao rondo plus 2 lõõriga otsa ja kogu muusika või paigalda kaks metallkorstent. 1 kordsele majale saab korstnad otse kolde peale paigaldada.

Kas kindel, et tegu bituumeniga? Kust see bituumen pärit on? Mis ruumiga enne tegu olnud ja kas tegu ei võiks olla mingi masuudi reostusega hoopis? Bituumen võiks olla ikkagi tahkes olekus enamasti. Miks üldse peaks põrandal olema 20cm bituumenit?

Keera kütet juurde ja probleem lahendatud.
Teine võimalus väljast soojustada. Kui see põrand ka selline nagu joonistatud, siis probleemid on nagunii olemas.

Gaas ehitusel halb variant, tuleb palju veeauru ja kõik märg. Üks balloon talve jaoks ja selle ruumi jaoks olematu suurus. Peaks vast olema igas nurgas. Ehitusel tavaliselt elektrivõimsus piiratud ja energia vajadus suur. Diisel kõige targem.

Nii diiselkütuse, kui ka bensiini põletamisel ...

Selle kohta öeldakse, et keerate omale sita kokku. Tehke füüsika selgeks või leidke inimene seina läbilõiget arvutama.

100mm vähemalt ja silveri puhul on parem kasutada kleepvahtu. tüübleid 4 või 6 ruudule kuskil. Oleneb kohast, seinast jne.

Topelt kile päris tõhus kasvuhoonetes. Vahtplasti pole kuskil kasutada vaja? Pane vahuga plaadid vertikaali ja peaks piisav olema tegutsemiseks. Pärast vahtplast kasutusse. 100mm seisab ise juba püsti 50 toestad vahu tahenemise ajaks. Põhiküsimus kütteliigi valikul on energia vajadus ja ajaline ühik ...

Huvitav see valiklugemine. T600 kadus nagu kuhugi ära.
Keris ja telliskorsten on üks sitt kooslus. Ohutuskujast 250mm on pea võimatu lahti saada standardit järgides. Minuteada otseselt ei sätestata mitte läbiviiku. Põhimõtteliselt võiks ju seda kuuma/kiirgava müüritis küttekoldena käsitleda, 150mm ...

Tasuks kov küsida lihtsalt mis, kuidas, palju. Enamikes maa kohtades nõuded olematud ja võid ise joonlauaga projektid valmis nühkida.

mis systeemiga see lahti tavaliselt käib, vedruga vajutatav ? Proovi wc pumbaga tõmmata.

See postisüsteem on jama kuubis. Vundamendiplokk on reeglina armeerimata´, seda nüüd otstest sildega toetama panna...

See kas kannab või ei sõltub maapinna kandevõimest ja erinevatest kihtidest. Kui kusagil all on mingi imeline savi ollus või vesiliiv, siis kaotab selle üleujutusega pinnas ...

Ilmselt ise kipsivalust loobuks. Kasutaks hajutusplaate, 300 mm tuulutuseks vähe.
Kipsivalule plaatimine ja parketi liimimine on probleem. Mõelda võiks ka mingitsorti risti karkassile põrandas külmasilla katkestamiseks. 250 pruss jääb ilmselt ka lahjaks, oleneb muidugi sildest ja vaheseintest.

...

...

Kui tõesti lähima kümnendi küsimus, siis ei tasu sellesse tuuletõkkesse investeerida, samuti on igasugu silikoonikasutamine tihendamiseks enesepetmine, see lihtsalt ei toimi. ilmselt on kõige mõistlikum kasutada paksemat ehitupappi vooderdamiseks. Sest seest tubade kaupa tehes pole võimalik seda ...

Vill kaotab mõne võrra oma vormi ja ka soojapidavust, sest kiud on kokkusurutud, vesi on kandnud õlijäägid, õhusaaste kokku ühte kihti. Samas ei kaota see vill väga oluliselt oma omadusi kui on ikka kuivanud. Kui kavatsete seda ära võtta ja tagasi panna, siis kaotab veelgi vill oma vormi ...

kiilto link aitab näiteks uue plaadi mahukahanevuste puhul, arvatavasti võtab ka liikumisi mingil määral vastu Eks kõik oleneb aluspinnast ja täpsest probleemist. mingit meetrist pragu vaevalt miskiasi sildab...

Läbiviik ja põlevamaterjali kaugus oleneb läbiviigu paksusest ning korstna temperatuuriklassist .

Ilmselt on kõik need eelnevalt kirjeldatud lahendusedsobimatud ja võiks lammutama hakata. Päästeameti rahuldamiseks on päästeamet kohe juhendi kirjutanud: http://www.paasteamet.ee/dotAsset/d6a0daf3 ...

See majahalduri jutt on täielik jama. Kui Teil on piltidel kujutatud trapp, siis on tegu uponori toodanguga.
Kas äkki pole trapil ülemine äär katki, et õhk liikuma pääseb, st vesilukk ei toimi ? On see must plastik alles trapil ja õiges kohas? Idee antud trapil on, et vesi liigub august alla ja ...

Kas mu silmad petavad või see kolde tagasein ongi teistest seintest eraldi ehk sidumata ?
Olen juba 5 minuti jõllitanud seda käkki, aga no ei saa aru. Esimese pildi järgi kivid oleks nagu nihkes ja miks sein viltu pealt on ?
Kuna ma ahju ehitusest suurt midagi ei tea, siis keegi targem äkki ...

Kas tegu pole uue uponori kroomitud komposiittoruga ? Võin ka eksida, korra elus näinud ainult.

Tere

Pakkuda laudpõranda lihvimist Tallinnas. Tegu uue männi lauaga. Oleks vaja üle lihvida kuna natuke seisnud ja kollakas pealt. Seega kerge lihv normaalse masinaga ja töömehelt kes seda oskab. Soovitavalt võiks tolmuvaba töö olla, aga saab hakkama ka teisiti kuna väga pooleli objektiga tegu ...