Ehitusfoorum

Suur tänu kõigile senise diskussiooni eest. Sain paar konkreetset ideed (automaatikakilbi põhimõte, riviklemmid) ja üldist arutelu on ka muidugi huvitav lugeda.

Ma nn nutika maja vajaduse üle siin ehk pikalt arutlema ei hakkakski. On erinevaid inimesi, erinevaid maju, erinevaid vajadusi. Nutikus ei ...

Küsiks kollektiivselt tarkuselt nõu:

1) Päris võhiku küsimus: kas elektrikilpi on võimalik/tavaks koostada ka nii, et osasid asju saaks hiljem mugavalt ümber ühendada? Umbes nagu arvutivõrgu patch-paneelis, kus kaableid ümber tõstes saab erinevaid seadmeid ühendada. Mul nt on plaanitud valgustitele ...

Oskab keegi juhatada süvitatava kilbini, mis jääks pärast paigaldamist seinaga täiesti tasa, st ka uks ei tuleks seinapinnast eemale?

Oskab keegi öelda, kui laia ja paksu lauda veel klambriga tohib seina panna? Plaanis püstine sisevooder, aga tahaks pigem paksemat ja laiemat lauda (19*140 või äärmisel juhul ka 15*120). Ehituspoodides pole seni keegi osanud vastust anda, v.a see, et lakke ei tohi klambiga panna. Alusroov on praegu ...

Sooviks ehitusjärgus maja ajutiseks kütteks osta kasutatud vesikalorifeeri. Kõik pakkumised oodatud.

Üks siinse nurga firma - http://www.kanalisatsioon.ee/

Ehitusjärgus maja, pinda üle 200 ruudu. Tahaks pärast uste-akende ettesaamist seespool normaalse kliima hoida, et puit vigurdama ei hakkaks.

Ostan õhukuivati / niiskuse eemaldaja. Päris taskumudeleid palun mitte pakkuda, vajalik ka kanalisatsiooniga ühendamise võimalus.

Kas kellelgi on kogemusi maakütte kollektori toomisega postvundamendil majja? See tavapärane 13 cm isolatsiooniga koorik tundub kuidagi väga vähe, et talvel -20 kraadiga peaaegu meetrist torujuppi külma eest kaitsta... või ei ole põhjust muretseda?

Ma ei ole ka spets ja sarnaselt treblale usun energia jäävuse seadusesse ja arvutustesse. See toru ülemine temperatuur ei tohiks tõesti takistuseks saada, meetri sügavusel maa all nüüd +30 ei tohiks kuidagi tekkida...

Aga mis mulle selle maapinna liiga kiire ülessoojenemise juures arusaamatuks jääb ...

Miks ei soovita? Ja kuidas see siis toimib, kui õhku ei jahuta?

NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

Sellega otsapidi haakuv küsimus - kui on maja, kus elutegevus toimub eri aegadel eri tsoonides, siis kas vent-süsteemidel on olemas mingeid reguleerimisvõimalusi tubade kaupa ...

Eesti kohta ei tea, aga Lätis toodetakse - http://bolderaja.lv/

Ma lasen endale teha nii, et laagi ja tala vahele läheb neopreenlint ning kruvi ja laagi vahele veel spetsiaalne kummist seib-puks. Sinna otsa siis veel ujuv laudpõrand. Kas saab ka hea, seda näitab aeg.

Mõni, kes on tuuletõket pannud, on hiljem avastanud, et see on seal üsna kärmelt pulbriks muutnud.

Mõni, kes on tuuletõket pannud, on hiljem avastanud, et see on seal üsna kärmelt pulbriks muutnud.

Eks kui keegi ikka ülakorrusel kogu raha eest muusikat kuulab, pole tõesti alumisel korrusel ka pääsu, trepp ja trepiauk selleks tõesti vist enam kui piisav. Pigem muretseks selle pärast, et iga ülakorruse astumine alla kuulda poleks. Praegu nt üürikorteris kuulen kohe, kui ülalt naabrid üle toa ...

See on mingi ulme. Lisaks veel 2 õhkkütte kaminat. Miski peab olema väga valesti. Väidetavalt maja renoveeritud. Sellised arved isegi ainult radiaatorkütte kasutamise korral liiga suured. See veebruari külmalaine oli naljanumber eelmise aasta külmaga. Usun, et midagi on valesti ehitatud (kas ...

Loetud nüüd tundide kaupa foorumeid ja selgeks saanud vaid niipalju, et puittaladel vahelage helikindlaks muuta on üksjagu keeruline.
Andke palun need, kes palju erinevaid maju ja ehitusi näinud, nõu, milline oleks kõige mõistlikum konstruktsioon?
Soovitatud on nt ujuvat puitparketti alusmati või ...

Eks ta suuresti reguleerimissoovile ja -vajadusele taandub jah. Vannitoas ja tamburis tahaks ehk ka suvel põranda leige hoida, et kiiremini kuivaks, samas kui esikut ja muid ruume kütta ei taha. Samas kui majas on kaks vannituba, siis mõlemat pole ju ilmtingimata vaja eraldi reguleerida, kui on ...

Selge, tänud, siis vähemalt on julgust selle jutuga projekteerija juurde minna, ilma et kohe välja naerdaks.

No see 100 vatti ruudule oli üsna huupi võetud ja pigem vannitoale mõeldes (seal ju soojemat põrandat vaja). Ehk siis - soojustus tuleb ja pigem üle keskmise. Aga küsimus väikeste põrandate küttest jääb sellest hoolimata.

Maakütet plaanin, nii et otseelektriga võrreldes tuleks püsikuludes ikka 3-4kordne vahe. 100 vatti ruudu kohta arvestades tähendaks see ööpäevas 4 m2 kohta pool eurot kokkuhoidu. Mitme sellise ruumi pealt seega aasta jooksul täitsa arvestatav summa, mis eeldatavasti suudaks isegi investeeringu ...

Mida siinsete tegijate kogemus väikeste ruumide vesipõrandakütte kohta ütleb - kas tasub jändamist või on mõistlikum elektrimatiga asi lahendada? Ideaalis tahaks mitmeid mööda maja laiali paiknevaid ruume (vannitoad, esikud, tuulekojad) põrandaküttele panna, samas kui ülejäänud maja kütaks ...

Standardid ja puidumüüjate levitatavad voldikud ütlevad, et voodrilaud peaks olema vähemalt 28 mm, ometi on laokaubana igal pool 18, parimal juhul 21 mm. Kas põhjus on ainult inimeste hinnatundlikkuses või on soovitused üledimensioneeriud ja püsib see õhem laud ka seinas, ilma et hirmsasti ...