Ehitusfoorum

Kas eramaja või korter?

Gyproc akustiline profiil AP 25.

Kui ripplage ei tee siis kindlasti akustiline karkass kipsile ja vahele loomulikult vill.

See on näide pensionäri juures tehtud remondist,mille eest 2 meest võtsid 10000 eek tööraha(1-toaline)

Tuulutus peaks olema lähedal,äravoolutoru kõige ülemisele punktile,kui võimalik.Muidu ahmib pott,vett alla lastes õhku otse poti kaudu ja sellest ka see lurin.

Uus uks!Ja veel parem kui uurid võimalust nö.kahekordse ukse paigaldamiseks(väljas siis terasuks ja seespool puituks),muidu sellest mürast lahti ei saa,sest enamus meie tänapäevastest,- mingist metallist ustest- on täielik bullshitt.

Kui kaua see nö.paljalt seismine võib venida?Lisakulutusena võib katta ta ajutiselt OSB plaatidega.

Üldjuhul ikka puit.Muidugi võib ka teha sama nagu maja seinad.

On võimalik küll ilma katust vahetamata välja ehitada.Peab nägema muidugi enne,kui lõppkokkulepe sõlmida.

Vähe paha lugu.Nö.buumiagne maja ja palju seal enam ei muuda,ilma suurte ümberehitusteta.Ülemise korruse põrand peaks olema,mitte otse vahelae taladel vaid ristlaagidel.Vähe jäi segaseks,kas Teie kipslagi on kinnitatud otse vahelae taladele või?Ei oska esialgu muud öelda,kui,et uus ripplagi ...

0-?????,naljamees.

Üldiselt paigalduse viga jah.Kruvid puudu või kuskil roovitusest mööda lastud.

Niipalju on erinevust,et tapeedi all oleval pinnal ei paista iga täke välja aga värvitaval pinnal on kõik apsakad kohe näha.Jõudu!

Jätkud ei tohiks kohakuti küll olla.Vähemalt ca 300 mm nihkes,aga nagu taastaja oletas on äkki mingi uue aja värk jälle.

Põhimõtteliselt peaks selline kandva seina muutmine,projektis üksipulgi kirjas olema(mis moodi ja mis materjalid).Oletuslikult pakuksin sellist varianti:mõlemile poole ava kandvad terasest postid ja peale terasest sillus.Postide alla terasplaadist tallad.Materjali mõõdud peaks arvutama spetsialist ...

Tegelikult on nii,et kandva seinaga ei tohi ilma vastava loa ja projektita midagi teha.Alusta vast käigust KOV ehitusinseneri juurde.Temal peaks ka vastavad teadmised olema,mida võib teha seal ja mida mitte.Siin me võime sulle soovitada palju variante(üks ühte ja teine teist)ning tulemus sama nagu ...

Hetkel meil levinud kipsplaadi mõõdud(mida ka saada)on 2000-3600 mm.Võib-olla siis arhitektid sellisest vahemikust ka lähtuvad.

Aken ikka kinni ja nt.puhurit ei tasu ka panna,muidu kuivab tapeediliim liiga kiiresti ja tapeet hakkab maha kooruma.Niiskustase muidugi tõuseb tapeeditavas ruumis ja isegi aknad võivad märjaks minna,kuid see on ajutine.

Hetkel nokitsemisel objekt,kus arhitekt on lagede kõrguseks märkinud üldse 3,05m.Eramaja 175m2,mingi tüüpprojekt.Isiklikult ei tea,millest nad lähtuvad lagede kõrguse määramisel.

Laagid sammuga 400mm,vatt vahele ja peale 22 mm OSB.15mm plaat on põrandale õhuke.

Grafiitmääret pandi üldse tol ajal paksult sellistes kohtades ja tänapäeval ei tasu sellest enam lähtuda aga põhimõte oli jah see,et keere kinni ei sööbiks ja paroniittihend radiaatoriga nö.kokku ei kasvaks.Selle vältimiseks,et vesi ribide vahelt ei tilguks oli ikkagi tihend.Täpselt ei teagi pakkuda ...

Must möga oli grafiitmääre ja (papp)oli paroniit.Hiljem,kui juba san.tehnikud radiaatorit olid remontinud,pandi kummitihendid,mis tavaliselt ise kummilapakast tehti.Kustkohast neid tänapäeval saada,seda ei tea.

Kontrolli,et kõik fiksaatorid korralikult ja õigeaegselt kinni klõpsatavad ja ka kinni jäävad.Endal oli probleem,et üks fiksaator ei toiminud korralikult,kas siis vedru praak või liigend muljutud,vaadates aru ei saanud.

Ei

Sellest pole vist eriti abi aga peaks olema standard EVS 812-3:2007,kuid see on tasuline.Mina ei ole varemalt selle tasuta versiooni leidnud.