Ehitusfoorum

Tänan, vastus käes

Vaja asendada ehitusaegne elektrikaabel (5x2.5mm vasekaabel) liitumiskilbist majja püsivama lahendusega. Vahemaa liitumiskilbi ja hoone vahel 40m, peakaitse 3x16A (plaanis suurendada 3x20A peale). Missugune kaabel valida?

Jään siis villa juurde selles kihis. Tänud kõigile, kes kaasa mõtlesid!

Siin see teema, et esimeses postituses kirjeldatud konstruktsioon välislaudis>pur 150mm>osb on juba olemas, küsimus mis sealt osb-st toa poole edasi panna osbi ja siseviimistluse vahele.

Jah tagantjärgi oleks võinud kohe 200mm prussid panna ning sinna vahele paksem kiht pur-i ning enne puristamist ...

Kui otsustad PURi kasuks, siis puitmaja puhul ainult avatud pooriga vaht, mis laseb niiskusel konstruktsioonist välja kuivada. Kinnine poor sobib ainult mahutite, vundamentide jms soojustamiseks väljast poolt, aga kindlasti mitte palkmaja kasukaks.

Kui vesi mingil põhjusel konstruktsiooni keskel oleva OSB-ini pääseb, siis kas on oht et see ei kuiva välja? Või kuivab konstruktsioon läbi PUR-i vabalt ära? Toa poolt muidugi keerulisem, kile lisamisel kipsi ala jääb vill täiesti umbsesse keskkonda - osb ühel pool ja kile teisel pool ning villast ...

Midagi sellist? https://www.ehomer.ee/et/soojustus/eps-soojustus/eps-seina/eps60sil.html
Konstruktsioon siis:
Välislaudis>õhuvahe>tyvek>avatud pooriga pur 150mm>osb>eps60sil 50mm (vertikaalis paigaldatud prusside vahel)>aurutõkkekile>kipsplaat
Kipsplaat siis peaks horisontaalselt paigaldatud olema ...

Kas on oht, et OSB seal keskel jääb niiskeks või kuivab niiskus läbi PUR-i välja? Aurutõkkekile või PIR väldib niiskuse liikumise konstruktsiooni sisse?

Mis arvate sellisest seinalahendusest? Seina ja katuslae konstruktsioon väljast sissepoole: puitlaudis/katuseplekk>tuulutusvahe>Tyvek solid eltete membraan>150mm prusside vahele pritsitud avatud pooriga PUR>OSB 12mm. Edasi kaks varianti, kas 50mm puitkarkass, vahele vill ja peale kipsplaat ...

Selle nimekirja põhjal tundub ikkagi kõige sobivam veesärgiga pelletikamin, sest soojuspumba jaoks võib jääda elektrivõimsusest puudu ning teiste puhul pole ruumi akupaagi jaoks (gaas korteris puudub).

Katlamaja jaoks kuigi palju ruumi üle ei ole. Soklikorrusel, kus hakkab paiknema ka pesuruum, on põrandaküte mõttetu? Köetavat põrandapinda soklikorrusel on ca 25 m2, kas on siis vesipõrandaküttel miinimumpind, alla mille süsteem ei toimi? Hetkel tundub optimaalne lahendus, kus veesärgiga ...

Otsin head küttelahendust renoveeritavasse korterisse. Tegemist vana puumajaga kus seinad on soojustamata. Korter paikneb läbi kahe korruse ja kokku pinda ca 45 m2. Esimene korrus paikneb soklikorrusel ja vajab põrandakütet. Olemas on teisel korrusel töötav plekkahi ning soklikorrusel puuküttel ...

Tänud vastuse eest, peab siis tegutsema hakkama.

Tere,

Läheb varsti vana kortermaja keldri renoveerimiseks ja uurin veidi tarka nõu. Nimelt on keldris olemas juba varem valatud betoonpõrand, aga soojustust kahjuks selle alla eelmine omanik ei lisanud. Töömahukam variant on juba valatud põrand välja lõhkuda ning uus teha, aga esialgu uurin ka ...