Ehitusfoorum

Sertifikaadiga villa võib ju vastu korstent panna ja on ajast aega ka pandud.
On lausa villaga vooderdatud korstnad olemas....
Muuseas - pigitamise vastu üks lahendus ongi korstna soojustamine villaga...

Saab ikka (ja see oli varem öeldud). Ise tead kuidas ja kuhu alla vaba soon paremini ühildub.

jutt õige. SDS lööktrell puurib ka üsna rasket betooni ludinal võrreldes hiinakatega (mõni laseb flogistoni esimese kivipuurimise pealee välja)

Isegi korrektsem - abihoones teed teisese PEN lahutuse Ei ole sugugi korrektsem, PEN ei tohi olla peenem, kui 10 mm² isegi Cu puhul, Al rääkimata. Ja muidugi tänapäeval ei ole alla 16 mm² Al üldse lubatud uutes paigaldistes. Tegu on vana kaabliga ja siis on kõik OK. NSVL ajal oli isegi 1,5 mm2 Al v...

Nendega vaidlemiseks peaks sul olema laua peal kõik varasemad standardid, mida sul ei ole. Kui maja ehitamise ajal oli standard leebemate nõuetega siis copy-paste sealsest nõudest ja olekski vaidlus lahendatud. Aga kui ei ole siis jääb temale viimane sõna. Üks päästerõngas on - kui sul kolde passis ...

Saab kahte moodi. Isegi korrektsem - Elumaja- Abihoone on L1,L2,L3,PEN, abihoones teed teisese PEN lahutuse lahtivõetava sillaga PE ja N-ks. (Edasi on TN-C-S) Selle eelis saad 3 faasi kasutada, aeg ajalt ikka vaja. Ohutuse pärast lisaks lihtsa koordusmaanduri igaks juhuks (ei ole eluliselt vajalik a...

Plaadi all vead. Lööd selle kaabliklambriga puidu sisse kinni. Antud piltidel on kilpast mängitud. Kõigepealt veetakse juhtmed siis pannakse plaadid lakke, põrandasse või seina sisse. Nüüd narr soovitada aga tuleb lahti võtta... Soovitav on mõni teadjam kohale kutsuda, sest reeglina nii elementaarse...

Ma vist algul ei täpsustanud, et selles korstnas vaid üks lõõr ongi. All otsas 1-kivi lõõr, üleval otsas läheb sama lõõr järsult lihtsalt 3 korda suuremaks. Sellegipoolest oleks roostevaba toru panek küll palju lihtsam töö tõesti. Saan aru, et terves pikkuses seda otseselt teha vaja poleks? Ainult ...

Mina pole jah teema algataja, olen selle jätkaja.. Kerge puitmaja tuleks jah kaldes maapinnale, mis ka teatud aegadel väga märg saab olema.. Postidele teed piisavalt kõrged maapinnast, kui vaja siis paadile maabumissild. Postide otsa pole puitkarkassi lisamine mingi raketiteadus, põrand tavaline ta...

Kui tahad lammutada siis kuni selle kohani kus on lõõrid tavaliseni. Olen kunagi sellist asja teinud - lammutamisel sai enamus kivid taaskasutada, uusi tuli osta juurde vähe.Jah, korsten sai taastatud aga tööd oli palju. Nüüd takkajärgi oleksin küll maha lammutanud aga kohe sinna otsa lükanud rooste...

Maailmas tervikuna muutub tulevikus valdavaks elektritootmisviisiks siiski otsene päikeseenergia muundamine ja tuuleenergiast möödub päikeseelektri toodang ilmselt hiljemalt 2025....? Väheusutav. Praegu on ikka paljudes EL riikidees keelatud või vägagi raskendatud tuulikute püstipanek. Ka eesti ots...

Tõenäoliselt plekkhülls a la roostevaba korsten lahendab tõmbeproblemi. Seda saab painutada natuke küll, seega ahenemine vist i olegi probleeem. Igal juhul pead sotti saama kuidas korsten on seest. Alustaks taskulambiga uurimisest. Teine variant on - lammutad kogu korstna maha ja asendadki roostevab...

JAH, potentsiaal tuulest elektrit teha eestis on võimas ja teostatav. Aga ma ja enamus akf ei ole nõus, et seda tehakse maksumaksja raha eest. Miks peab eesti tavaline elanik oma taskust kinni maksma tuuleärikate kasumi? Kahjuks just täna seda nii tehakse. Makse poleks vaja üldse tõsta kui neid toet...

See maaalla salvesti ammu ehitatud. aga jah kaod on väga suured

pea 20 aastat tagasi omale villaga soojutatud korstent ehitasin, olid nõue, kus ise tehes minimaalselt 10cm tulekindlat villa ja sertifitseeritud tehasekorstna puhul piisas 5cm villast. Vahet ei ole kas ise või tööstuslikult. Standardis on paksused paigas. Kõik algab korstna sisepinna temperatuuris...

Üks teoreetiline küsimus veel korstna läbimõõdu kohta. Kui ahju väljund on 150mm ja kohe ahju väljundis minna üle 120 torule. Kas effekt on ainult võimsuse kadu või mõjub see kuidagi ka korstna temperatuurile? Mul oli identne juhus. Muidu jah kui tõmme nõrk siis 150 jätk on parem. Kui tõmme piisav ...

Roostevaba korsten on sisuliselt suitsugaasi temperatuuris. Selle ümber pandava villaga tagatakse ohutu pinnatemperatuur. Mida kuumemad on suitsugaasid, seda paksem vill.
Mälu järgi - min 5 cm on nõutud.

Miks sa sellist perverssust teha tahad. Kui tahad betoonplaati siis valad maapinnale plaatvundamendi. Milleks postid ja mu jahmerdamine. Postvundament on hea lahendus kergete puitkarkass hoonetele. Lihtne - postidele puidust vöö, sellele karkass, sarikad katus. Põrandatalad, alt tuulduv, ei ole niis...

Küsimus ei ole mitte selles, et kas soojustehniliselt on võtta -5C siseruumist energiat välisosa sulatamiseks vaid, et millise seadme tarkvara seda võimaldab. Kui müügimehe info pärineb samast netist leitavast Hiinakeelsest vildakalt tõlgitud juhendist (kui ta üldse on viitsinud seda uurida), siis ...

-5 juures on COP piisavalt hea, et soojuspumpa kasutada. Tavadimensioneerimisel on ülejäävat võimsust nagunii.
-20 C juures on COP halb ja võid vabalt tenne või mistahes otseelektriküttekeha kasutada.

Miks sa arvad, et siseosa soojusega ei sulata? Kui oli OFF siis pole välisosas nagunii jääd, kui aga töötas siis on siseruumis soojust piisavalt, et sulatada. See kas sulatab või mitte sõltub rohkem kuidas tehakse kindlaks, kas on sulanud või mitte. Osad kasutavad välisosas temperatuuri mõõtmist (ne...

Tuleohutuse standardis on kõik kirjas. EVS saad tasuta lugeda.
Tehniliselt isoleeritakse siis villaga (valid vastavalt pinnatemperatuurile tulekindluse) kui on põlevmaterjalid lähedal. Kui ei ole siis ei pea midagi tegema.

Mingid viletsad SP kui ainult välistemperatuuri järgi töötavad. Enamus töötavad sisetemperatuuri järgi ja saab panna ka konstantse väljundvee reziimi. See viimane on just väga hea kui on kasvõi minimaalselt akupaaki või on põrandaküte. Sel juhul saab vabalt 4h välja blokkida NPS automaatikast. OK - ...

See on tüüpjuhus postvundamendil. Alla 15 cm puhumist (et tuul ja kassid seal olla saaksid). Torude jaoks tehakse soojustusega vooderdatud nelinurkne või ümmargune sisseviik. Sellega on oht - kui pole aastaringi siis vesi külmub ära ja vajalik kas kaablisoojendus. Aastaringi elamisel seda ei juhtu.

Ei püsi elastsena. Ainuüksi kuumuspaisumisest tõmbab prao sisse
sellepärast villa kasutataksegi - tihendab ja on elastne.