Ehitusfoorum

Jah õige ta on, taevast külma ei kiirga. Soojusülekanne toimub alati soojalt kehalt külmale. Kõik kehad mille temp on suurem kui 0 K, kiirgavad sooja ja seda igas suunas. Kiirguse hulk on võrdeline temperatuuriga.

Katus aga, eriti talvel selge taeva korral, kiirgab soojust igas suunas ehk siis ...

Tere jälle.

Täiesti nõus, pehmete pindade üks kandevõime suurendamise meetodeid on killustiku sisse tampimine. Sadevee eest kaitstakse vundamenti vastava kalde projekteerimisel pinnasele ümber maja, vihmavee rennide kasutamisega ja drenaaziga. Kui vundament ehitatakse alla põhjavee taset, siis ...

Taastajale: Kui sa millestki aru ei saanud, siis võid vabalt küsida ja vastan sulle kui oskan. Lisasin väikese pildi Taastajale, et ka talle asi mõistetav oleks.

Difuussetest aluskatetest ei tea ma suurt midagi, saan aru mis põhimõttel töötavad aga kas sealt ei või siis jällegi vesi teisele poole soojustusse imbuda kui ta aluskatte peale satub?

On ju teada, et kivi ja metall salvestavad endasse soojust? Samamoodi salvestatakse ka külma. Taevast kiirgab külma katusele ja katus on külmem kui välisõhk. Nt oled väljas ja katsud metalli või kivi ja võrdle seda puu tüki või bituumeniga. Ühed on oluliselt külmemad kui teised. See peaks vist olema ...

Ei tundu.
Aluskate paigaldatakse väikse soojusinertsiga materjalide alla nagu on plekk ja kivi.
Aluskate peab vältima kondentsvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte, aluskatte ja aluskatte, tuulutuskatte vahele peab ...

Tere

Kui kapillaarjõu põhjustajaks on vedeliku pindpidevus. Siis jõud mis rakendub pinna osakestele ja on suunatud vedeliku sisse. Kuna vee puhul on jõu moodustuv nurk <90 kraadi. Siis vesi on märgav vedelik ja märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on aga pöördvõrdeline ...

Katuse aluskate peaks olema nii alt kui ülevalt tuulutus vahega. Seega aluskate ei saa täita tuuletõkke rolli katusel.

See kile ei ole seal mõeldud aurutõkkeks, ometi veeaur praegu kile seesmisel pinnal kondenseerub. See on tingitud ilmselt valest katuse konstruktsioonist ja valesti paigutatud kilest. Tavalise aluskate tuleks paigaldada risti sarikatega, et kile vahelt pääseks niiskus läbi. Kile ei tohiks olla ...

Tere

Oleneb millisest veest me ju räägime? Kui põhjavee tase on kõrgemal taldmikust, ei ole tast tõesti mingit kasu aga kui räägime pinnase kapillaar jõudude mõjul tõusvast veest, siis 20cm killustikku taldmiku all on piisav. Antud juhul peaks omanikul olema oma majaalune põhjavee tase juba selge ...

Võib-olla nö 0 punkt ise on tõesti ebaoluline vaid hoopis koht seinas kus temperatuur muutub kõige kiiremini. Teie kiviseina puhul on see muutumine igal pool ühtlane.
Kui vaadata aga tiba tüüpilisemat uusehitist, kus on 10-15 cm villa ja 20-25cm müüritist(fibo nt), siis temperatuur muutub kõige ...

Olen Hiiuga päri, isegi kui on korralik küte ja vent, siis ei pruugi sellest aidata. Majade projekteerimisel on arvestatud akende kindla soojajuhtivusega (U < 1,6), vastavalt sellele arvutatakse ka vendi vajadus, et akendel kondensaati ei tekiks. Kui aga külmasildades on soojajuhtivus suurem, siis ...

Kus sellised mehed leidsid?

ikka loeb. Kile seal peamiselt selleks, talvel kiirgab kividele palju külma, õhuniiskus mis tuleb majast kondenseerub kivide seesmisel küljel, siis peaks ta tilgana kile peale kukkuma ja kenasti alla räästast välja voolama. Kui sul seal roovid risti ette löödud, siis on päris keeruline sellel veel ...

Kasuta epsi asemel XPSi, kui taldmiku all on 20 cm killustiku padi siis, on vertikaalsel hüdrol kindlasti mõtet. Kui taldmiku all puudub piisav killustiku padi, mis takistab vee tõusu, siis pole hüdrol tõesti mõtet.

Minu teada AEROC ei teegi 400seid silluseid pikkusega 3000, 2400 jääb lühikeseks ja 3600 oleks juba raiskamine. Aga 200sed sillused pikkusega 3000 on küll olemas, antud juhul on sul toetuspind ka suurem kui soovitatud, seega ei tohiks riske olla 375x200x3000 silluse kasutamisel.

Kui tavalise betooni puhul on kaablite max kaugus 150, siis kergkruusa puhul on betooni soojusjuhtivus oluliselt madalam ja kaablid peaks olema tihedamini koos, et tagada ühtlasem soojuse jaotus põrandal. Kas 7 cm kiht ei mängi välja?
Tsementi lisa tiba rohkem kui tavalise betooni puhul ja vesi ...

Kas keegi oskab öelda, mida sisaldab üks 15000 kroonine projekt?

Kahjuks ei oska sellele vastata, silluste kohta on tootja kodulehelt lihtsalt liiga vähe infot. Aga nagu juba ütlesin, et kui toetada 100 mm laiused talad aerocile 200mm ulatuses ja sammuga 600, peaks kõik ok olema.

Hetkel ligikaudsete arvutustega on aerocile mõjuv survejõud 2 korda väiksem, sellest mis ta suudab vastu võtta. Juhul kui kasutada 50 X 200 talasid, siis ei peaks aeroc vastu.

Neid vahelae talasid võib toetada otse aerocile, kui toetav pind aerocil on 100 x 200 mm.

nagu juba ütlesin, sellise info põhjal ei saa keegi (kellel on vastavad teadmised) otsustada, kas võib toetada või ei või.
Kui kõik info konstruktsioonist on olemas, siis võib selle välja arvutada. Kui keegi ütleb, et võib kuna ta tegi nii - siis see kehtib ainult tema olukorra puhul. Kui te just ...

Sellise küsimusele ühetegi põhjendatud vastust küll ära looda saada. See loeb ju väga paljudest asjadest, nt katuse kandekonstruktsioon, kalle, sille, talade samm.

Jutt, et väljast tungib niiskus sisse - täielik jama
Ventilatsioon halb - sula tõsi.
Niiskus suureneb öösel - jama.

Ise elan tallinnas üürikas, omanik tegi üllatuse ja pani uued plast aknad ette - esimesel päeval aknad juba ujusid:)
Nüüd on mul ukse link koguaeg natuke lahti - niiskus pääseb välja ...

Minu soovitus: puitkarkass maja. Ainult, et lahendusi ärage ise leiutama hakake, tellige korralik projekt (konstruktiivne osa ka ikka, vent, küte, elekter) Kulutage raha korraliku järelvalve peale (oleks hea kui spetsialiseeritud puitkarkass majadele) ja kasutage töömehi kellel on kogemused ja ...