Ehitusfoorum

Keegi ei ole nõus asju välja arvutama, kui selle eest raha välja ei käi, samas ei tahaks raha välja käia, kui plaan üleüldse on juba ette ebaõnnestumisele määratud.
Seega ideed ja ettepanekud teretulnud.

Tere.
Ilma rahata ei hakka loomulikult keegi poolt päeva kulutama, et leida koormused, mille ...

pro kirjutas:No 100,-EUR on OK, üle selle on küll ülemakstud.

Kas sina said sellise hinnaga vastava projekti? Ametlikult?

Kas võidutööl on üleval servas päris puit? Ja puhastusluukide ees on nõutud ruum? Või ainult tundub mulle, et pühkija saab selle kohta märkused kirjutada.

Tere.
Eks kõik teavad, et puittalad peavad kivikorstnast vähemalt 100 mm kaugusel olema. Kuid olukord on selline: olemasoleval majal lammutati katus, tehti uus ja kõrgem. Harjas on nüüd 500x240 (umbes selline) liimpuittala, millele toetuvad sarikad. Korsten kõrgemaks tehes (juurde vaja laduda 2,5m ...

http://www.tartumaja.ee/failid/Upload/t ... 601077.pdf

See on praegu tehtevate paneelide kohta, kuid annab aimu, kuidas on lubatud avasid teha. Lk 23. Järelikult võid selles kohas ka sarruse läbi lõigata.

Kas tõesti ei ole narva kandis töö tegijaid? Huvi väga leige.

Kahetoaline (51,8 m2) korter kolmandal korrusel, millest remonti vajavad: 1 tuba, köök, esik ja wc, kokku ca 39m2. Lagede kõrgus 3m.
Vajalikud tööd:
*lammutada esikus sisseehitatud kapid ja siseuksed;
*likvideerida vanad elektrijuhtmed;
*likvideerida vannitoast kööki minev soojaveetoru;
*rajada uus ...

Kui praegu on alt tuulduv põrand, siis tee ka uus selliselt. Vaata erinevate soojustusmaterjalide tootjate lehtedelt tüüplahendusi ja mõtle natuke ise juurde. Keerulist pole midagi.

Eskiisi võid ise joonistada. Plaan, vaated, lõige. Asendiplaan hoonetevaheliste kaugustega on ka mõnel pool vajalik. Eskiisi ei ole vaja kuskil kooskõlastada.

alle kirjutas:Palun selgitust EPN 10.4 punkt 13,kas nüüt enam ei nõuta,korstna,põranda ja katuse läbiviigute 12,5sm vahet isoleerida väi valada kiini ja puu võib olla vastu korstna

Ainult laudis ja liistud võivad vastu ulatuda. Kandekonstruktsioonid (talad, sarikad) ikka nõutud vahega.

Ma ei tea, kus koolis on insenoor haridust saanud, aga meil küll räägiti kõige muu hulgas ka põhumajade ehitusest. Teil vist mitte, kui sa selliseid küsimusi esitad. Nagu Trumm mainis, siis ei pea ju sõna võtma, kui põhuehitus pähe ei mahu.

Masu on mind vist põhupeaks muutma hakanud, plaan muretseda masin ja enda tarbeks põhupakke teha. Ning nii mõnedki tuttavad ka siis põhupead

insenoor kirjutas:Ühtegi korralikku maja pole võimalik ehitada ilma korraliku projektita ja ükski korralik projekt ei soovita kunagi ehitada maja põhust.

Hinga rahulikult ja vaata oma ninaotsast kaugemale.

Viimane postitaja väidab, et KOV ametnikud, kes teostavad ehitusjärelevalvet, on korrumpeerunud?
Ei väida ka vastupidist, info puudub. Aga ilmselt on segi aetud erinevad mõisted:
ehitusjärelevalve - teostab KOV
omanikujärelevalve - ehitise omaniku teostatav järelevalve (kas teeb ise teatud juhtudel ...

Sa ei maini sarikate ristlõiget, sammu, asukohta, millest sõltub lume- ja tuulekoormus. Millest on maja seinad, kuidas on sarikad seintega seotud jne? Äkki polegi neid penne vaja üldse.

Ei ole midagi leidnud. Praegu pole enam aega, et katus 3d skeemina sisestada ja sisejõud leida. Kiire töö tuli peale.
Kui aga hiljem veel huvi, siis võin kunagi robotisse ajada selle skeemi, näeb ära ka deformatsioonid.

Huvi on endiselt olemas... Mis progega neid skeeme ja deformatsioone ...

2

Kas Wake leidis sarikate sisejõud ära? Kui jah, siis saan esitada kiiresti täieliku ülevaate sulle nii kande- kui kasutuspiirseisundis koos arvutuskäiguga. See ei võta mul palju aega, sest tegin kunagi selle kohta arvutiprogrammi.

Ei ole midagi leidnud. Praegu pole enam aega, et katus 3d skeemina ...

Mis kattematerjali oleks otstarbekas kasutada? Kas lisasarikate paigaldus on tingimatta vajalik, või piisab jämedamast roovist? eest!
Eks tuleb kalkuleerida sul, mis tuleb odavam. Kas lihtsalt katusekatte vahetus on vajalik, või vaja selliselt teha, et tulevikus saaks ka katusealuse välja ehitada ...

mti, see on vana tabel, kindlasti ei ole eurokoodeksi alusel need numbrid seal.

Ma ei kasutanud oma majas kuskil aurutõket, miks seda siis põandale panna. Eks ta ekperimentaalne põrand ole. Laua asemel on tegelikult 50mm plank. Ja ei mingeid laage (milleks? - et toetuspinda vähendada?). Nüüd enam nii ei teeks, kuigi häda pole ka miskit, isegi klaver seisab seina ääres ja pole ...

Ega sul pole seal sama viga tehtud, mis mul oli? Põrandalaua ja seinapalgi vahe oli täidetud betooniga. Milline pinnas on?
Mina tegin selle kõige levinuma variandi pooltes ruumides, kuna ka küte sees - täide vajaliku kõrguseni, peno ja betoon. Teises pooles jätsin betooni ära - liiv, peno, PLP ja ...

Endal oli ka vaja pikuti plokki lõigata. Kettaga ümberringi soon ette ja siis kirvega. Proovisin ka vana kahemehesaega - tehtav, aga hambad kuluvad ühe plokiga ära.

Sarika liide toe peale ei ole hea, kuna seal kõige suurem paindemooment. Kogu selle lisatoestamise (vJdusel) saaks ära arvutada tunnikesega umbes, kui algandmed oleks piisavad.

Soovitavalt sama suur või veidi suurem ahjust.