Ehitusfoorum

xxx111 kirjutas: 04 Juun 2020, 23:11 Üldiselt ei oma ju tala profiil läbipainde arvutuse juures mingit tähtsust...

Tala profiilist/ristlõikest sõltub ju inertsimoment ?

Probleem on midagi sellist, et kui autodel oleks "energiamärgis" ja ametlik instants ütleks, et "energiamärgis tähendab seda, et kui palju sul raha sul autole kulub". Siis ma kohe mõtlesk, et "okei kütusekulu ja remont", aga lähemalt uurides leian, et see energiamärgis sõltub ka sellest mis ...

Kui sa põrandale aurutõket ei pane siis kinnita sinna kuhu saad. Peaasi et “tuul” vahele ei puhu. Osb liited tee ka siis yle juba.

Kui sa paned põrandale siis võid ka osb peale panna. Aga pane siis just enne kui põrandakatte paned, siis vähem aega see aurutõke katki teha. Ja väga pingule ära ka ...

jäta mõlemale poole 9mm. Seina pane plaat mis koos liimiga kokku on 10mm. See väike auk mis jääb täida selle kraanikausi ylejäägiga.

See 20 m2 nõue on ajale jalgu jäänud , kuna normaalselt soojustatud seinad on tänapäeval üpriski paksud. Kokkuvõttes sunnib see ehitama kehva soojustusega seina.


U-arvu mõttes on küll sein vilets. Aga kuna hoone ise nii pisike, siis pole rahaline kadu ka nii suur. (Kütad 5 halu asemel 7 haluga ...

Seega võiks arvata, et suure osa ajast tahab niiskus põranda sees olla suhteliselt liikumatu.

Ma pakuks, et mitte ainult põrandas vaid ka seinas ja laes on ta suht liikumatu? Eriti sellist suvemajade mida talvel väga ei kasutata.


Seega on raske oletada, kas aurutõke selles konstruktsioonis on ...

1) Niiskus läheb sealt kus on teda rohkem, sinna kus on teda vähem. Sooja õhku mahub rohkem niiskust ja talvel hakkab välja pressima, sest külmas õhus niiskust vähem. Kui sul põrand oleks vastu pinnast, siis teine lugu vist.
2) Augud võid ju alati üle teipida või mingi muu "lõgaga" üle teha. Või kui ...

Kaudselt see küsimus on ka kui tavaline selline veekohin uusarendus kortermajades on ja kas siin on üldse lootust, et ekspertiis midagi sellist näitab mida arendaja peab korda ajama? Ekspertiisid ei ole ka just odav lõbu.


Meil on sama "häda". Pole küll uusarendus aga hiljuti renoveeritud maja ...

Jättes korraks kõrvale vundamendi teema (millele selle pildi ja info põhjal pole võimalik vastata) juhiks tähelepanu hoopis muule.

Sarika sellisel toetusel tekivad horisontaalreaktsioonid.
Horisontaalreaktsioon tekitab paindemomendi fibo seinas - kandevõime rohkem kui küsitav.
Lisaks tekitab see ...

Kui juba seintes ja lagedes on aurutõke siis peaks ka põrandas olema ma arvan. Tuulduv põrand on praktiliselt sama mis välissein ja niiskus pressib end jahedate ilmadega sealt kaudu välja(kui sees on soe). See 100mm esp50 ka mingit niiskust ei salvesta ja kondenseerub kuskile selle pinnale ma pakuks ...