Ehitusfoorum

Artiklist loeb välja, et kindlustus loobus hüvitamisest kuna tuvastati rängad tuleohutuse nõuete rikkumised, puudusid tuletõkkesektsioonid jms.
Mõtleme nüüd korraks, et kuskohast tuleb see raha mis kahjuhüvitisteks makstakse. Kindlasti ei tule see seina seest. Ei tule ka kindlustusfirma omanike ...

Konteineri puhul loeb selle kasutamise tegelik eesmärk. Kui selleks on asjade transport, nt kolimiseks vms. siis on tegu konteineriga ehk vallasvaraga ning selle võib ajutiselt parkida ka krundi piirile. Muul juhul on see elamu krundil ikkagi ehitis ja vundamendi olemasolu või puudumine ei oma ...

Tuleohutusnõuetega on lihtne, erimaterjale ega tulemüüri nõuet enam pole. Kuja sisse jääv sein peab vastama tulepüsivuse 30 min või 60 min nõdele. Praktikas tähendab see, et sein või selle kandevosad peavad olema kaetud või koosnema materjalist mis on A1 tulepüsivusega. Selle kohta peab olema ...

Maakütte puhul on oluline kontrollida ka soojuskandja "kangust" (etanool/vesi suhe).
Igati mõistlik kallist süsteemi perioodiliselt kontrollida.
Viimane hooldus maksis 160.- ja tegi Ait-nord

Pahatahtlikul ostjal on siiski kohustus tõendada, et müüja oli või pidi olema teadlik puudusest. Alles siis saab väita, et olid varjatud puudused.
See tõendamine pole teps nii lihtne kui võiks tunduda nende üksikute ajakirjandusse jõudnud juhtumite põhjal.

Inspektoriga konsulteerimine pole halb mõte aga nõuete osas ei saa eriti midagi läbi rääkida ega kokku leppida. PA pole selles osas kaalutlusruumi, projekt ja ehitis peavad vastama seadusandlusele. Probleem nõuetega hakkab pihta sellest, et pisikese varjualuse ja 3 kordse maja kohta kehtivad samad ...

Tuletõkkevõõp loeb ja toimib, täiesti kasutuses. Aga projektis peab ikkagi olema tarindi tulepüsivuse tõestus, kas siis ise arvutama või muule materjalile toetudes. Ka töötlemata puitpost täidab teatud jämedusest alates EI-30 nõude.
Võõbata võb ise, see pole sertifitseeritid tegevus. Aga tuleb ...

Kui see sein kannab neid plaate siis ehk jah. Aga seina kandev puitosa tuleb katta mõlemalt poolt. Või siis postidele-taladele tulekindlad karbid ümber ehitada. Varjualuse kontekstis kisub jaburaks aga nii on.
Ja nendel plaatidel peab kindlasti olema tootja poolt A klassi sert.

Terasest jms ...

Eks see üldjuhul tähendab muudatusprojekti. Teiste omanikega vaja kooskõlastada siis ja vaid seda osa mis teisi mõjutab.

Otseselt ei pea ehitama projekti järgi, võib teha muudatusi. Eraomand ja ehitusvabadus, igatepidi võib teha kui järgitakse ohutusnõudeid ega kahjustata teiste huve. Küll aga tuleb muudatuste kohta esitada muudatusprojekt kasutusloa saamisel jms bürokraatia. Tõenäoliselt oli nende muudatuste taga ...

Vaja on teha muudatusprojekt. Seal tuleb siis lühidalt seletada mis muutub. Asendiplaan kus on välja loetav mis muutub - terrass enne ja nüüd, sp asukoht enne ja nüüd jne. Vaated kus on näha ukse-akna asukoht enne ja nüüd.
Kui sees midagi ei muutu siis korrusteplaan ilmselt pole vajalik.
Kas peaks ...

Vana ent endiselt aktuaalset teemat elustades.
Kellegil praktilisi kogemusi kuidas muuta puidust konstruktsiooniga rajatis, auto varjualune vms aga kõrgem kui 1 m, tule levikut mittevõimaldavaks viisil mis rahuldab PA'd? Mingid tüüplahendused võiksid ju olla tekkinud. Naabripoolse seina katmine ...

XPS peab tuult küll aga enamasti on nende tuleohutusklass F ja kuna antud kohas jääb see ilmselt katmata siis võib mõjutada konstruktsiooni tuleohutust ning projektile vastavust.
Iseenenesest võib sinna ka õhema OSB panna.

Ei maksa unustada veel ühte nüanssi - kui kevadel-suvel sealt klaasseinast päike sisse sirab siis saab toast kasvuhoone ja olemine muutub ebamugavaks.
Sellisel maast laeni aknal on teatud emotsionaalne väärtus täiesti olemas, avanev vaade on märksa laiem ja kvaliteetsem kui klassikalisest aknast ...

PUR vahtu on nii kinnise kui avatud pooriga. Kinnise pooriga on oluliselt kallim ja siit kohe ahvatlus koonerdada. Arusaadavalt see avatud pooriga variant ei sobi vundamendile ega maa alla. Sama lugu ka muude vahust plaatidega.
Niiske vundament iseenesest pole veel probleem. Halb on see kui niiskus ...

Alpha pump vist ei arvuta SCOP? Vähemalt ei suuda kusagilt leida.
Puurkaevust sissetulev temp hetkel 3.5 C

Vaatad palju soojust on tootnud kokku aastas ja vaatad palju energiat kulutanud. Jagad esimese teisega.


Sellised numbrid leian:
energy monitor, heat quantity, total: 42300 kWh
energy ...

Alpha pump vist ei arvuta SCOP? Vähemalt ei suuda kusagilt leida.
Puurkaevust sissetulev temp hetkel 3.5 C

Rajatis - ilma kinnise siseruumita ehitis, näiteks mängu- ja spordiväljak, piirdeaed, prügimaja, rattamaja, vaatetorn, tee, tänav jne. Ka kõik tehnorajatised.
Ehk siis jah, on rajatis.
Reegel 4+4m ehk tuleohutuskuja kehtib nii ehitiste kui rajatiste kohta. Aga kui rajatis ei kujuta tule leviku ...

Konteiner on kinnise ruumiga ja seega ehitis. Kui ehitisalune pind alla 20m2 siis pole luba ega teatist vaja kuid peab ikkagi vastama ohutus ja sh. tuleohutuse nõuetele. Ehk siis ehitistevaheline 8m tuleohutuskuja on teema. Kuid sein on mittepõlevast materjalist, seega võiks konteineri seina ...

> Tarbeveele on ka N tähisega, seega 25-40N on olemas selle jaoks küll, 25-40 on kütteveepump.

See on küll väga õige tähelepanek, suured tänud!
Seletan lahti:
mudel Alpha 2 25-40 on malmist korpusega
mudel Alpha 2 N 25-50 on roostevaba terasest korpusega ja seega sobilik joogivee pumpamiseks ...

> Alpha 2 pole tarbevee pump, UP(S) on

Kuskohas see kirjas? Grundfos andmetest ma loen välja, et tegu just spets tsirkulatsioonipumbaga.

500 kWh aastas - mina mõtlen sellest teistmoodi. Selle elektri tootmiseks tekib ida Eestis 420 kg põlevkivituhka ja umbes sama palju aherainet. Lisaks veel CO2 ...

Tere!

Olemasolev pump Grundfos UP 20-15 lõpetas lepingu ja vaja uut. Vaatan, et selle võimsus 65W ja aastane voolutarve hirmutavalt suur - üle 500 kWh (töötab 24/7). Mõistlik oleks midagi säästlikumat asemele panna.
Grundfos koduleht pakub Alpha2 25-40. Või oleks mingi muu mudel sobivam? Alpha2 ...