Ehitusfoorum

Tallinna miljööväärtuslikus alas on stalini-aegne kortermaja, millele vaja teha renoveerimisprojekt 40% toetuse saamiseks. Küttesüsteem on äsja uuendatud, laepealne on soojustatud. Projekti on vaja seinte soojustuseks ja ventilatsiooniks.

Ei ole mõistlik. Duširuum läheks veel kuidagi aga sauna niiskusega võib tekkida tõsiseid probleeme.

Selle kirjelduse järgi on tegemist ebaseadusliku ehitusega. Soovitan sellisest kaugele hoida. Paberid peaks ajama korda maja müüja. Alates projekteerimistingimustest või detailplaneeringust, edasi ehitusluba, kasutusluba... kogu mäng.

Tegelikult, kui kolmekohalise täpsusega arvutamiseks läheb, tasuks veidi rohkem vaeva näha ja arvestada sisse ka seadmete soetusmaksumus, hoolduse maksumus ja eluiga. Kõik see arvutada veel NPV (nüüdispuhasväärtus) meetodil. Viimasel ajal on seda kombeks arvutada kahekümneks aastaks. Mõnikord võivad ...

Täitsa võimalik, et on teisi võimalusi. Energiaklass ise ei kujune ka ainult kütmisest ju. Nõu andmiseks peaks palju rohlem teadma majast ja energiakulust.

Kõige jõhkram nõuanne oleks: kivivooder maha, karkassivahe tühjaks. Siis karkassist sissepoole aurutõke, karkassi vahele soojustus, soovitavalt ka veidi paksemalt, sest kaasaegne soojustus (20 cm) kipub tulema paksem kui karkass. Edasi tuuletõke, õhuvahe, välisvooder.

Täpsemalt sõltub muidugi kõik ...

Ehitusest mitteteadliku inimesena olen uurinud mitmesuguste lahenduste erinevusi ning jõudnud tõdemusele, et soov on (lasta) ehitada tugev, aastakümneid (kui mitte sada+ aastat) kestev maja, mis on heal juhul A klassi energiatõhususega ning U-arvuga 0,16 või vähem.




A-klass on praeguse ...

Väga tõenäoliselt ei tasu üldse. Tegelikult tuleks arvutada ikka terve maja kohta, mitta arvestada ainult seina ruutmeetrit. Akende ja uste soojapidavus on niikuinii paar kui mitte 10 korda halvem. Sellise U juures tasuks hakata vaikselt panustama ventilatsiooni soojatagastusse.

Kas pakub keegi kraanaga tõsteteenust Rõngu kandis?
Paariks tõsteks Tartust tellida on häbemata kallis.

Sokli soojustus on lisatud hiljem. See ei muuda unustusse vajunud vajadust ventileeritava põrandaaluse tuulutusavad sügiseti sulgeda ja kevadeti avada.
On ka teistsuguseid seisukohti

Algne puudutas see teema vana maja renoveerimist. Uusehitustele ei näe mingit vajadust ega mõtet niisuguseks ...

Juhtumisi elan ise sellises majas, millel tuulutatav põrandaalune ja soojustatud sokkel. Need avad suletakse sel ajal kui alustatakse kütmist ja avatakse jälle kevadel, kui kütmist vähendatakse. Nii on neid juba algupäraselt kasutatud, kahjuks on see teadmine hakanud ajapikku ära kaduma ...

Aitäh, lugesin läbi, kuid õhus ikka küsimus.
Foorumist olen saanud aru nii, et kui on puitpõrandad, alt tuulutusega ja vundamendis on tuulutusavad, siis pole vundamendi soojustamisel mõtet, kuna tuulutusavasid ei tohi kinni panna ja sealt pääseb külm õhk ikka põranda alla. Et põrandad soojad oleks ...

Kui majas ahiküte ja ahi ikka tõmbab, siis esimese hooga peaks sellest piisama - küdev ahi tõmbab õhku nii sisse kui ka välja. Ja kui ahi tõmbab, siis pole frešklapil niikuinii mõtet, sest ilmselt seda õhku ikka kuskilt sisse tuleb mis põlemiseks vaja.

Siia olen üht-teist kirja pannud. Kehtib ka püstpalkmaja ja maakividest vundamendi korral. Enda praeguse eluaseme (palkmaja) soojustasin samamoodi.

http://www.virkus.com/kalle/madal-vundament

Kergkruus tundub neist variantidest ainus mõistlik, mille puhul ei peaks rohkem lahti lõhkuma.

Kui on keskküte, siis muidugi võidavad kõik.
Tegelikult tuleks asutada korteriühistu, kui seda veel ei ole ja suhtuda majasse kui ühte tervikusse. Ei tea kas päris tervet energiaauditit on vaja tellida, aga miskit sorti energeetiline ülevaatus tuleb küll kasuks.
Kasvõi niisugune küsimus - kui katus ...

Väike Rein kirjutas:

OJV kirjutas:Veneaegse klaasvilla lambda võiks arvestada 0,05 W/mK

Rumal küsimus aga... Kas see on hea või halb number?

Tänapäevane klaasvill on vähem kui 0,04. Mõned materjalid kipuvad juba allapoole 0,03. Saepuru võib lugeda 0,1. Nii et kuidas võtta - parem kui mitte midagi.

Aerocistmaja kirjutas:Niih, lugupeetud spetsialistid.
Käisin rääkisin erinevate tarkade inimestega ja soovitati mõelda siiski plaatvundamendile.
Tegin joonise. Mida sellest arvate?
http://imageshack.us/photo/my-images/82 ... ament.jpg/

Päris hea.

See on miskipärast laialt levinud ettekujutus, et küttesüsteemiga midagi ette võttes hakkab maja vähem soojust tarbima. Esimese asjana tuleb ikkagi saepurusein ja "vana topelt tellissein" korralikult soojustada, siis vaadata üle võimalikud külmasillad, vahetada aknad ja pärast seda võib selguda, et ...

nu minu enda visioon vundamendist oleks selline:
http://imageshack.us/photo/my-images/442/vundament.jpg/

kommentaare?

Vundamendil ei ole vajadust "hingata". Horisontaalsoojustus tuleb viia kokku vertikaalsoojustusega. Seda imelikku kivirida väljapool vertikaalsoojustust ei ole vaja, kui just ilu ...

Täitsa olemas on sellised katusekivid, mis elektrit toodavad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_shingle - sealt jõuab kindlasti ka konkreetse tooteni.

Veneaegse klaasvilla lambda võiks arvestada 0,05 W/mK

Kui on tegemist raudbetoonist suurpaneelidega, siis kannavad kõik seinad. Kui on tegemist muud tüüpi projektiga, siis enamasti kannavad pikiseinad.

Sellise hinnaklassi (1200€ /tk) seadmetelt saadakse kütteperioodi keskmine kasutegur (SCOP) 2,2-2,5 või isegi kõrgem, sest nad töötavad osavõimsusel : 1 ÕSP iga 30 m2 kohta. Eriti külmal talvel võib vaja minna otse-elektriga kütet (5-10%), aga sellega tuleb arvestada ka õhk-vesi või ...

Võiks enamlevinud küttesüsteemide investeeringu- ja käituskulude AUSA arvestusega tabeli vaadata anda, saaks kõik targemaks ja näeks, et see "enam-vähem sama" v'ib kõikuda väga suurtes piirides.

Aga palun - siin on mu meelest päris põhjalik ja AUS arvestus tehtud, mille järgi igaüks saab ise oma ...