Ehitusfoorum

Hiid kirjutas:ma magan aasta ringi lahtise aknaga.
Värske jahe õhk, mis õuest tuleb on elemetaarne,.

Tundub minulegi jahe õhk kuidagi värskem, parem.

Külaline kirjutas:naise ajasid diivanile?

Ei, talle võiks soojusvaheti külge panna ja kütaks tõenäoliselt terve korruse ära.

Külaline kirjutas:Aga kui mul jääb (soojustvahetiga)vent ööseks sisse siis hommikul on mandlid paistes ja neelatada on valus.

Et sul on soojusvahetiga vent ja lülitad ööseks selle välja?

Jutujätkuks. Olen viimased ööd maganud lahtise aknaga ja väga hea on.

Ma arvan, et jahedam õhk mõjub subjektiivselt värskemana kui toasoe õhk. Mulle meeldib jahe magamistuba. Küte on magamistoas aastaringselt nullis ja tänu sellele kraad-paar jahedam kui mujal. Tahaks veel veidi jahedamat, tavaliselt teen enne magama minekut mõneks minutiks akna lahti.
Vot ei tea ...

Külaline kirjutas:Vendi õhuvõtt on õhtupäikese käes? Tubades liiga soe? Võid sissepuhke kiirust vähendada ja maja jahedamas küljes mõne akna avada. Tänase ilmaga probleem vast juba lahenes ise.

Sorry, postitasin selle küsimuse valesse teemasse. Oli mõeldud keskkütte teemasse.

Kuidas sellesse suhtuda, et soovitud pealevoolutemperatuur on +10 aga tegelik +26. Välisõhutemperatuuri tegelik +24, akumuleeritud +17.

Kuidas sellesse suhtuda, et soovitud pealevoolutemperatuur on +10 aga tegelik +26. Välisõhutemperatuuri tegelik +24, akumuleeritud +17.

Kui sain oigesti aru, siis sein peaks sul olema umbes 0.55 U arv. Kolmekordne klaaspakett tuleb vist samasse kanti?
Aerocis on pädevad mehed, kes panid õla alla.

Soojustuse paksus Λ, W/(mK) U, W/(m²K)
0 0,7 1,3
50 0,7 0,50
150 0,7 0,22
200 0,7 0,17
250 0,7 0,14
0 0,8 1,4
50 0,8 0,51
150 0,8 0,23 ...

Rostfrei kirjutas:Tubli, mina panustan kasutegurile.

Vastasin sulle siin (viewtopic.php?f=9&t=53178&start=150) teemas.

Rostfrei kirjutas:Tubli, mina panustan kasutegurile.

Kas sa pead silmas seda, et 2-kordne pelletikulu on tingitud kehvast katlast? Või mida sa mõtlesid?

Pelleti suitsugaasi temp. 150 kraadi viitab väga-väga viletsale katla kasutegurile, võiks katla välja vahetada.
Oeh, see on juba liigagi pikk teema, mida on mõistlik teises teemas arutada (http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=53178). Või siis mitte, sest ma hakkan juba käega lööma ja ...

aero kirjutas:Sellepärast, et korstnapühkijad jääksid niimoodi ilma tööta . Kogu tahm jääks soojusvahetisse kinni.

Küll selle mure ka vajadusel lahendaks. Autodel ummistuvad samuti "roheliste filtrid", nende jaoks on põletusprotsessid olemas.

aero kirjutas:Ma arvan, et jahedam õhk mõjub subjektiivselt värskemana kui toasoe õhk.

Usun ka aga mingil põhjusel inimene soovib seda. Ja tunneb, et see on "just see õige".

Üks mõttetera, mis veel silma on jäänud - magamistoas ei tohiks värskeõhuklapp olla pea kohal, sest siis tekib inimesel tunne nagu tuul tõmbaks kogu aeg.

http://forum.tempt.ee/uploads/3288_Soojussaast_ja_ventilatsioon.pdf

Ventilatsiooni normatiivarvud.
Vastavalt normidele on WC-st vajalik väljatõmme suurus 10 l/s ( 36 m³/h) , vannitoast 15 l/s
ning köögist 20 l/s (kui pliita kohal kohtäratõmme). Samuti on eluruumides normeeritud
1 m² põrandapinnale ...

Ei jõua siin käia tervet tähestikku selgeks õpetamas kui praegu oleme alles B juures. :D
Ei ole ka nii, et mida suurem radiaatori küttepind, seda rohkem energiat sinna ruumi nö. maha jääb. Palju maha jääb, see oleneb ka tagasivoolu temperatuurist ja vee läbivoolu kiirusest:
q=cm(t2-t1)
c ...

Ei, sest nö. külmemas majas peaks olema suuremad (võimsamad) radiaatorid (või on neid rohkem) ja võibolla pealevoolu temperatuur võib praktikas hoopis madalamgi olla. Süsteem on võimalik ehitada täpselt sellise temperatuuri jaoks nagu omal soov on. Kui panna imeväike radiaator, siis võib ka 100 C ...

Kuna sellel alal sul teoreetilised algteadmised puuduvad ja küsimused põhinevad nö. tavainimese loogikal, siis loogilise jätkuna võib järgmine küsimus olla näiteks: kui panna praeguste radiaatorite asemel suuremad, siis saab alandada pealevoolu temperatuuri, kas siis kuluks pelletit vähem? Ütlen ...

Külaline kirjutas:Loomulikult on, sest pealevoolu, toa- ja välistemperatuuri ning ruumide pindala põhjal ei ole mitte kuidagi võimalik arvata kui palju hoones kütet kulub ehk millise võimsusega süsteem kütab.

Kas loogiliselt võttes ei peaks see nii olema, et külmem maja nõuab ka kõrgemat pealevoolutemperatuuri?

Jäin korra mõtlema. Kui on kaks 150 ruudust maja, mõlemal on sama pealevoolutemp (näiteks +55). Mõlemal elutoas +21, õues -10. Kas on võimalik, et ühel kulub teisest 2x rohkem pelletit?

Vaadates ventilatsiooni normatiivarve, siis seal pole ära toodud esiku, köögi, garderoobi, vannitoa, pesuruumi, WC, majandusruumi välisõhu hulka, vaid on märgitud siirdeõhk. Ja siirdeõhu definitsioon: siirdõhk on alarõhu toimel ruumi tulev õhk, mis kompenseerib väljatõmbe. Samuti pole seal ära ...

Kui maja on kolme poolkorrusega:
1. koridor, wc, pesupesemis-kuivatamisruum;
2. koridor, avatud köök elutuppa, kabinet;
3. koridor, kolm magamistuba, wc-vannituba.

Kus peavad olema äratõmbed (avad korstna vent lõõrides) ja pealepuhked (värskeõhuklapid aknaraamides)?

Mõned märksõnad, mis netist ...

Kas ma olen öelnud, et ma olen pädev? Ma andsin vihje, et sellist süsteemi ei mõtet arvutada (loomulik reguleerimatu väljatõmme). Andsin ka vihje, et mis toimiks TAVAolukorras (3.5 meetri kõrgune tuba on veidi ebaharilik) ja mis toimib mul 2.6 m toakõrguse juures.

Sorry, ei pidanud silmas sinu ...

Kuna sul loomulik väljatõmme pole konstantne (sõltub temperatuuride vahest jms), siis nii sa ei saa arvutada. Aga ma pakuks, et kuni 15 m2 toale teed ühe augu ja on OK. Mul vähemalt on, endal samuti värskeõhu klapid ja loomulik väljatõmme + ahi.
Loogiliselt võttes peaks ju vahe olema, kas selle 15 ...

Tere

Esimese hooga ei jäänud silma vajalikku teemat. Milline on rusikareegel vent klappide paigutamisel ruumi? Kindlasti on olemas mingi valem, mille tulemusel on võimalik välja arvutada, kui suur peab olema värskeõhuklapi suurus kuumeetri kohta.

Konkreetselt rääkides, siis mul on mitme ...