Ehitusfoorum

Tallinnas, kesklinnas.

Tänud.
Selline kahtlus oli omal ka. Minust nende lahti võtjat pole, lähevad siis traktori alla.

Kas piltidel olevatel ahjudel on mingi väärtus, ehk kas keegi oleks nõus nende osandamise eest raha maksma? Ahju ukse tüüpilne hind on mingi 5-25 EUR. Pottidest ei tea midagi, osad on vist Wabariigi aegsed. Kui vaja pole siis praht, aga kui vaja siis raskesti leitavad (minu meelest).

Mulle isiklikult meeldib põrandakütte puhul ka õhu liikumise erinevus radiaatoritega küttest.(keerutab vähem tolmu). Ja tuba on hästi ütlaselt soe(radikaga kipub ikka mõni jahedam koht olema)

prak kirjutas:Ei soovita alumiiniumradiaatoreid.

Mis alumiiniumitel viga?

Kokkuvõte tagasivoolust. Kütmine on mõlemal juhul üle päeva. Keskelt tagasivooluga kaob kiiremini sooja tarbevee võimalus ja osaline kütmine ei anna suurt midagi (segab temp.-i ruttu ühtlaselt 35-50 kraadi). Paagi läbikütmiseks kuluv aeg on mõlemal juhul praktiliselt sama ja sõltub pigem sellest kui ...

Valesti saad aru. Tabelis on rõhu absoluutväärtused. Ehk siis kui katla manomeeter näitab 2,5, siis pead sellele liitma veel väliskeskkonna rõhu ehk 1 atm.
Keemis punkt siis lähim 3,45 ja 138 kraadi. Kui nii siis "puusalt" tuli ikka suht täpselt :)(lähtusin auto radikast kus jahutuse teine kiirus ...

Tagasivoolu teemast. Tõstsin otsad ümber. Põrand paagi põhja, radikad (mis pole veel ühendatud) alumise kihi üla servast 10 cm. Energia hulk on ikka sama aga tarbevett saan senise 1,5 päeva asemel 3 päeva. Kütmise sagedust ei oska veel hinnata. Esimene kütmine oli nii vajadus põhine ja hiline et ...

Ehk siis peaks nii arusaama et manomeeter näitab ülerõhku -rõhku mis on suurem atmosfäri rõhust (1bar)? Kui kell näitab 0 siis on tegelikult rõhk 1 ehk 100 kraadi keemis temp. Kui näitab 2,5 siis tabelist lähim 1,52 ja 112 kraadi. Saan ma õigesti aru?

No selgelt ju et seda mis on lähim ehk 2,48 ehk 127 kraadi. Võid ju vaadata kontrolliks ka musta rida 1,01 bar ja 100 kraadi. Mida sa lõpuks ikkagi öelda tahad?

760 mmHg ehk umb 1 bar. Üldiselt võiks nagu öelda milles inimesed eksivad, muidu tundub targutamisena.

Millise temperatuuriga keeb vesi kui katlas on maksimaalne kirjade järgi lubatud rõhk 2,5 bar?
Panin ju lingi - http://www.engineeringtoolbox.com/boiling-point-water-d_926.html
Kirjutan siia ka: 2,48bar rõhu all oleva vee keemispunkt on 127C.
:hello:

Vale vastus. Ikka juhtub kui tegelikult ...

See tagasivoolu teema. Kui tagasivool teha paagi alla siis juhtub see, et kui paagis on all 20 kraadine vesi siis see tagasitulnud 26 hakkab seda 20 kraadist soojaks ajama. Kui see tagasitulev 26 aga ajada paagi keskele siis see mis seal allpool jahedam on see jääbki jahedaks. Lühidalt ei hakka sel ...

Näed siis, peaaegu et täpselt:)

Kindlasti on selle arvutamiseks miski valem, aga puusalt paneks et 120-130 kraadi.

Kui autol jahutusvedelik keema läheb (kah survestatud süsteem max 1,2 bar) siis sülitab küll süsteemi praktiliselt tühjaks (ehk siis vedelikku ei jäägi sisse). Autol pole küll 2T varu akupaagi näol. Muu on üldiselt katlaga sama - kaitse klapp , paisupaak, pump.

Ok! Liiga turvaline ei saa ükski asi olla! Atmosel on avarii jahutuskontuur( ühest otsast trassivesi sisse ja teisest otsast kanalisse ) mida juhib termostaat. Peaks siis äkki selle kah ära ühendama? Siis peaks küll kõigiks juhtumisteks kindlustatud olema? Surve all on keemis punkt kõrgemal küll ja ...

Tundub et tsirkuleerib isegi antud juhul ilma pumbata. Ei ole proovinud kui katla ventilaator töötab ja pump seisab, võib olla siis tõmbab keema, aga hetkel kui elekter lahkub, siis seisavad nii pump kui ventar ning temp tõustes sugub õhu pealeande klapp. Ilma ventarita põlemine katelt keema ajada ...

Tere,
Nüüd siis süsteem koos ja nädalake-paar köetud.Katel soeneb korralikult, saavutab 60-65 umb 20-30 minutiga. Akupaak soeneb kihiti ca 15-20 kraadiste temp. vahedega kihtide vahel.90/90/90 saavutab 6-7 tunniga (2140 l paak ja tarbevesi ning põrandaküteühendatud). Küte pole just parim ning õige ...

Kuna vaatamisi on palju ja juttu vähe siis susin natuke sipelgapesa. Otsustasin keevitada oma paagi vastavalt Taani tuntud tootja eeskujule. Ei osaka öelda, kas siin foorumis mõni teadjamees on neid huvipärast lõhki lõiganud, aga igaljuhul on neil peale- ja tagasivoolu torud paagisees pööratud ja ...

Lisan mõned pildid jutuks olevast paagist. Lisaks veel küsimusi. Kui paagisees keerata toru alla, kas siis pigem võimalikult välis servas või viia keskele? Gaasi kateldele valmistatavatel paakidel on nii tagasi kui peale vool analoogselt pööratud (üles ja alla)ja pöörete otsad on veel lehtris(nagu ...

Aitäh asjaliku vastuse eest. Pahasti ongi muidu nii, et küsid küsimuse, aga vastus on, et mine kooli. Ei küsiks ju kui kõiges ummala kindel oleks. Pumba seisma jäämise jutt jäi nats arusaamatuks, kus seal konks on?

Pole veel paaki kokku keevitanud, sellepärast küsingi. Toimimise kohta tahangi teada kuidas kihistumine paremini - õigemini toimib. Kas paagi sisene alla pööre jääb pumba seiskumisel isetsirkulatsioonile takistuseks?

Tere

Küsimus akupaagitagasivoolu kohta. Katla ja akupaagi asend on selline et tagasivool jääb paagi alumise kolmandiku keskele.(paak on süvendis ja katel postamendi peal). Kas sellise ühendusega kaotan paagi aktiivses mahus? Kas oleks abiks paagisisene tila nagu lisatud skeemil? (vabandust et skeem ...