Ehitusfoorum

Artiklist ei selgunud, et kas paigaldatud süsteem täitis ka selle projekteerimisel seatud lähteülesannet

minumeelest jäi sealt pigem kõlama, et lähteülesanne oli algusest peale ebarealistlik. Pereisa uskus müügimeeste juttu, et meie kliimas on aastaringne enamvähem inimese moodi offgrid elamine ...

Seda elektrit ei ole lihtsalt kuhugi panna.

korrektne oleks vist öelda, et teatud perioodidel ei ole kuhugi panna. Tulevikus on järjest olulisem juhitav tarbimine ja (kohalik) salvestamine.

Meil oli eelmine kuu fikspaketiga keskmine 15,73€/kWh

kle sul on midagi sassis. Tänane keskmine börsihind on 0,0574€/kWh. Kui sul kuu keskmine kogu hind oli 15,73€/kWh (274x suurem), siis tekib küsimus, et mis pakett see selline on?

Mul oli märts 910kWh ja arve 160€, seega keskmine koguhind 0 ...

300L õhksoojuspumba taga on ikka veidi valus

mis mõttes?
Erilist vahet ju pole, kui suur on paak. Energiat läheb ikka vaja nii palju, kui seal paagis vee soendamiseks kulub. Isejahtumine on marginaalne. Just vaatasin graafikut, et jahtumise teel langeb paagi temperatuur ainult 0,09’C tunnis ...

Kuidas sa kujutad ette et SP suudaks piisavalt tarbevett tekitada juhuks kui soov vanni täita või mitu inimest saunas korraga pesevad?

Ühepalju sooja vett on sul mõlemal juhul.

Kui kütta spiraaliga, siis on sul boileris 300L tarbevett, millest sa kasutad ära väga väikese osa iga päev. See vee ...

Ma saan aru, et jutuks olevat boilerit saab ühendada kahel viisil.
SP ajab küttevett läbi spiraali ja tarbevesi on paagis. Sellisel juhul läheb vesi haisema, sest suure koguse vee puhl seisab see seal paagis suhteliselt pikalt, lisaks ei saa teatud juhtudel sealt õhku välja, jne.
Teine variant on ...

kle kunn24, ma ei saagi nüüd aru, kas sa trollid niisama või oled sa lihtsalt ebaadekvaatne?

Seismise ja paigal püsimise all mõeldake seda, millest hetkel jutt on. Ehk siis õõtsumisest. Ega sa ometi ei arva, et ehitusinsener räägib ehitise ümberkukkumisest ja mina minema libisemisest?

kunn24 kirjutas: 08 Apr 2025, 23:42 Sa said siis piisava kogemuse, et kõiguvad, aga püsivad. Muideks, maavärinakindlad hooned on ka maapinnaga piisavalt elastselt sidestatud.

jutt ei ole hetkel mitte püsimisest, vaid õõtsumisest. Ma usun, et kellelgi ei ole kahtlust, et antud maja iseenesest ümber ei kuku.

ajagu pea kuklasse ja vaadelgu igasuguste mastide sõrestikke.

ma olen 10a. mööda maste roninud ja sa ilmselt ei kujuta ette, kui palju vinklitest tehtud mastid kõiguvad. Kuna see on selline suhteliselt soodne nädalalõpu projekt, siis keegi ei keela iga posti vahele U poltidega vinklit või parem U ...

Netmaster, te võiksite eh inseneriga võtta punti ja asutada Keeruliste lahenduste leiutamise büroo väikestele probleemidele.

lgp. ehitusinsener vist üritab siin midagi müüa, või ma ei tea, miks ta nii krüptilist juttu ajab.
Minuarusi ei ole ilma vundamendita õhus hõljuv maja selline probleem ...

Pigem jäid kruvid liiga kõrgele maa seest välja ning on selline "puuladva õõtsumine".

aga tee siis kruvid lühemaks sellega, et vala sinna kasvõi maapeale 50cm kõrgune vöö. Veel parem nii kõrgele, kui vähegi võimalik. Hetkel ei ole su ehitis maakeraga jäigalt ühendatud ja tal ei ole ka piisavalt ...

Enne nutimaja tegemist kaalusin ka seda aegrelee varianti, kuid maal elades on siiski liiga palju variante, kus on vaja lasta veel pikemalt joosta ja pidev resettimine läheks tüütuks.

Kas mõtled kahte alumist, mis olid käega katsudes kuumad?

Ei, ma mõtlen et spiraal on nened torude vahel, mis küljepeal üksteise kohal on. Seinapoolne alumine toru on külma vee sisend ja seal on ju ka silt peal. Kui sooja vett ei tarbita, siis ilmselt läheb see ka mingil ajal soojaks.

Arusaamatu on, mille järgi need terastorud valiti...

mitte et see nüüd vägapalju aitaks, aga kuidas saab keegi üldse selle peale tulla, et abihoone niimoodi kanajalgadele ehitab. Baabajagaal oli ka selline maja ja see jäigi kõikuma.

Raske on midagi soovitada kui ei tea torude jämust, milline on ...

kuna pealmine toru on suure tõenäosusega ühendatud paagiga ja seal on silt “soe vesi” siis ilmselt käibki vesi läbi paagi, mitte spiraali. Külgmised kaks on spiraal ja sealt käib siis radikate küttevesi.

Vaata on seal mõni tootjale viitav silt, siis ehk saaks enne lammutamist infot otsida. Kui seal ...

Foto järgi tundub, et tarbevesi on ikka boileris. See spiraal tuleb ilmselt soojuspumbast või muust küttekehast ja soojendab boileri tarbevett.

Ju see peaks ikka vastupidi käima? Soojuspumbast tuleb see vesi mis paagis on ja tarbevesi käib läbi spiraali. Minu boiler on igatahes nii ühendatud ...

Selle boileri sees peaks tarbevee jaoks olema spiraali keeratud toru. Survekaga sa saad pesta sellest spiraalist võibolla esimest meetrit ja ülejäänu siis lihtsalt voolab sealt niisama läbi. Samahästi võiks veel lihtsalt joosta lasta. Õue tassides saaks veehulka muidugi suurendada ja võibolla ...

Mnjah, ilmselt tuleks oma jaoks läbi mõelda, milline on ühe või teise avarii juhtumise tõenäosus ja kui lollikindel on sel juhul vee katkestamise automaatika. Mina leian, et mõne toru lõhkemise tõenäosus on liiga väike selleks, et kraanidega jändamine ära tasuks. Ma pigem muretsen aeglase lekke ...

Need paistsid HA jaoks nagu lüliti, kas kraan kinni või kraan lahti. Minumeeles oli peal ka paar kinni/lahti nuppu, käsitsi liigutamiseks. Hoob liikus 90 kraadi ja muidugi oli seal mõlemas suunas mingi lõpulüliti, vms. Pisike toiteadapter läks seinakontakti.

Et seesama kinnitusraam siis paindus läbi kuidagi?

mul oli see raam teistsugune. Pildil olev on ilmselt parim mingis kindlas mõõdus torule või kraanile. Mul on selline, kus oli tald ja siis tavalised toruvitsad hoidsid teda mistahes läbimõõduga toru või kraani peal kinni. Paraku ei pidanud need ...

Leidsin alist veidi soodsamaidki

Nendega ei ole see asi nii lihtne midagi. Ilmselt tahaks see mehhanism jämedamaid kraane või rauast torusi, sest mina igatahes ei saanud seda nii kõvast kinni, et ta kraani keeramise asemel seal iseennast keerama ei hakkaks. Eriti veel juhul, kui kraani pole tükk ...

viidatud artiklist:

Laua sooned (rihveldus) pannakse alati allapoole. Need tagavad tuulutuse aluskonstruktsiooni ja laudade vahel. Mõlemapoolse rihveldusega pole vahet.

Terrass pannakse enamsti rististe prusside või roovituse peale. Kui see ka tuulutust ei taga, siis ei päästa see paarimilline ...

Maitseasi. Kui kuskile tekivad sellised praod või nihked, mida toru välja ei kannata, siis on toru purunemine kõige väksem probleem. Ukseaukudesse ja sellistesse kohtadesse võib muidugi hülsi peale lükata. Isoleerida, nagu teemaalgataja soovis, pole küll mõtet.

1) Kas on mingisugustki vahet, mis pikkusega eri kontuurid on?

Kontuurid peavad olema enamvähem mõistliku pikkusega. Minu küttemees ütles, et ta arvutab need kontuurid välja küll, kuid pigem selleks, et teada saada kuipalju toru kokku kulub jms. 20a. tagasi oli nii, et kui torud maha pandi, siis ...