Ehitusfoorum

Pole ahju :D ainult puupliit na seda suhteliselt harva kütnud
pump näitaks ainult seda, mis ta elektriga juurde kütnud ja ise arvestit vahele ei pannud, kogu maja elekter jh aastas ca. 6500 kW vms
Pumba toodetud energia näit on algusest peale, pole vahepeal ajalugu ära kustutanud ehk siis alates ...

toodetud energia tänase seisuga on 25 293 kW ja elektrit ta mul juurde siiani tarbinud ei ole

Küülaline kirjutas: 20 Mär 2017, 18:11 Elektrileping ei ole kõige parem, ca 13 s/kWh.

Ei tea jah, täitsa võimalik pole ausalt öeldes süvenenud, jäi sama, mis enne maaküttele minekut. Muidugi lõviosa sellest võtab võrgutasu (ca. üle poole).

Hiid kirjutas: 20 Mär 2017, 19:43 triiiiin, kui suur häärber sul on ka?

Ca. 100 ruutu, paar ruutu siia-sinna ühekordne, 70ndate alguses valminud aravete blokist välisseinad ja puitvahelaega.

Nonii :D
Pole kaua kaua postitanud, kuid mõtlesin, et nüüd kus tööd tehtud ja maasoojuspump mõnda aega toimetanud võiks väikese kokkuvõtte teha.
Sai siis valitud Junkers Supraeco STM-60, mis teeb ka tarbevett, paigaldajaks PRIIMA soojuspumbad ning paika sai 2015 september. Majas sai ka suurem ...

Nii, aega küll palju möödas, aga valitud sai siis Junkers, paigaldati 2015 sep. ja toimetab kenasti.

Pakkuda kipslagede ja seinade pahteldustöid maalrile. Huvi korral helistada 53340511

http://www.sansan.ee/dusirennid
Pole küll palju odavamad, aga abiks ehk ikka.

Korstna kõrvalt tasuks hoolikalt lahti kaevata ja vaadata, et seal tala korstnale liiga ligidal ei oleks ja isoleerida mittepõleva materjaliga kogu soojustuse osas. ...
Nii, tala ikka väga lähedal korstnale, mida tegema peaks ?
"Ikka väga lähedal" on suht ebakonkreetne mõõde mu meelest. Ma ...

Robi 1 kirjutas: Korstna kõrvalt tasuks hoolikalt lahti kaevata ja vaadata, et seal tala korstnale liiga ligidal ei oleks ja isoleerida mittepõleva materjaliga kogu soojustuse osas. ...

Nii, tala ikka väga lähedal korstnale, mida tegema peaks ?

Okei, aga siit siis järgnevad küsimused.
Tuulesuunajaid ei ole hetkel, samuti pole korstna ümber tuletõkke plaati, ilmselt loll küsimus, aga kas tuulesuunajad ja tuletõke tulekb panna ka vana soojustuse (vana klaasvill+saepuru) n.ö alla ?
Mis puistevilla ja kui paksu kihina soovitate kasutada ...

Õhutiheduse mõttes võib saepuru selles lõikes olla pigem hea kui on olemas.

Aga saepuru all olev vana klaasvill ? Kas see kuidagi uue soojustuse efektiivsust ei vähenda ? Lisaks sellele tean, et seal üleval on mingil ajal olnud hiired või isegi rotid, aga kass on ise sinna üles mitu korda roninud ...

Kui ruumi on, siis ma paigutaks vana villa veidi ümber ja näeks laudise olukorra ära. Pistelisest kontrollist peaks piisama. Märjaks saanud ja tihedaks vajunud saepuru pole tänapäeva mõistes suurem asi soojustus. Aga ega ta otseselt ei sega. Ammu ära kuivanud ju.

Ma ise mõtlesin sama, et peaks ...

Nii, plaanis siis ette võtta 70ndatel ehitatud maja laepealse soojustamine. Hetkel on seal (toa poolt välja poole tulles) laudis, ca. 20 cm vana klaasvilla ja umbes sama palju saepuru otsas. Sooviks soojustada puistevillaga, aga küsimus on, kas see vana klaasivill ja saepuru tuleks sealt ennem ...

Tere
Hetkel olen valiku ees, kas valida Thermia Diplomat Optimum G3 (8kW) või Supraeco Junkers STM 60-1 maasoojuspump. Junkersi kasuks räägi kokkuvõttes odavam paigaldus, kusjuures pump on mõnevõrra kallim, kuid Thermia kasuks jälle pikaajaline kogemus ning uudsed tehnoloogiad.
Kumba eelistada ...

Tere. Kuidas oleks õigem nende tuulutusavadega toimida, kas panna nad talveks kinni miski soojustusega või jätta lahti? Ei ole siiani aru saanud kumb õigem variant on?

Me paneme talveks vana hea kaltsuga kinni, ise mõtlesime ka, et äkki oleks villaga kasulikum. Miks me üldse hakkasime auke kinni ...

Peno lisamine ei ole jah mingi kunst, küll aga tuleb sellest lisatööd. Nimelt katuse vahetamisel ei ole arvestatud sellega, et maja tulevikus ka soojustakse, sellest tulenavlt tuleb pikemaks teha sarikad, lisa roovitus, katuseplekid pikemas. Aga ilmselt selle võtame ette siiski, kui kellegil ideid ...

Kalvis kirjutas:50 mm vahtplasti? See pole mingi soojustust. Veel jõuab plaanid ringi teha ja soovitavalt 100 mm lisaks.

Ega me tundras ei ela.

EMS kirjutas:Ja väike kalkulatsioon: kui aastas 600 eur eest küttepuid kulub, siis tuleb 150 m2 korral energia tarbimiseks heal juhul u. 90 kWh/m2 aastas. Sel juhul tasub kõigepealt investeerida hoopis maja soojapidavuse parandamise peale.

Sellega tegeleme pidevalt.

Elektriarvele tuleb tõenäoliselt suurem lisa kui 600 eur aastas, aga räägi majast täpsemalt, kuidas soojustatud, millal ehitatud? Nagu eelmises postituses kirjutasin, madalenergiamaja korral ei tohiks küttekulu olla suurem kui 30 kWh/m2 aastas, see on rahaliselt sinu 150 m2 puhul 585 eur aastas ...

[ Ma küll ei julgeks kindlalt väita, et ka 15-20 aasta pärast samas kohas elan ja kunagistele uutele omanikele pole ka mõtet heast peast kingitust teha. :glare:

Mida sa toodad ? Isegi kui maja läheks müüki peale kütte paigaldamist annaks see maja hinnale suure rahalise väärtuse juurde ja ka ...

Mis on peamised põhjused, miks maasoojuspumba paigaldajad, kellega sul kokkupuude on olnud, " nutavad" ? Kaua neil selleks ajaks pumbad on olnud ?

"Nutavad" juba peale esimest aastat kui on selgunud, et elektri kulu on suurem kui müüja poolt lubatud, mainitud COP hõljub kusagil pilvedes ainult ...

Antud olukorraga seoses hakkasin mõtlema, milline oleks maasoojuspumba tasuvusaeg võrreldes tavalise elektriküttega. Soojuspump ju teatavasti tarbib ka elektrit ja mitte vähe. Huvitav mis aasta lõikes reaalne COP harilikult tuleb, 2,x midagi? Oma veidi väiksemat elamist aluseks võttes, aga küttekulu ...

[quote="EMS"]Ise ma eluilmaski ei plaaniks maasoojuspumpa panna, liiga palju näinud neid pärast tagantjärgi "nutvaid" kasutajaid,

Mis on peamised põhjused, miks maasoojuspumba paigaldajad, kellega sul kokkupuude on olnud, " nutavad" ? Kaua neil selleks ajaks pumbad on olnud ?

Süsteem sai alles sellel aastal ülesse pandud. Drenaazkaevud ja veehaare on ehitatud eelmise omaniku poolt. Praegu soojad ilmad ja soojavajadus väike. Eks talvel näeb.
Piirkond kuivusega ei hiilga, vastupidi liigniiskusega, kui äravoolu teha pole võimalik siis keldrit rajada ei saa. Drenaaztoru ...