Põranda soojustus

Postita vastus


See küsimus võimaldab ennetada automaatseid sisestusi.
Emotikonid
:D :) :( :o :shock: :? 8) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: ;) :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :D :grin: :) ;) :wave: :hello: :scratch: :jooma :bye: :glare: :eek: :( :good: :this: :thumbsup: :hug: :lol: :shock: :cray: :cool: :blackeye: :banghead: :amen: :yahoo: :doh: :write: :beee: :beg: :blink: :clapping: :P :confused: :rotfl: :cry: :blush:
Rohkem emotikone

BBkood on SEES
[img] on SEES
[flash] on VÄLJAS
[url] on SEES
Emotikonid on SEES

Teema ülevaade
   

Expand view Teema ülevaade: Põranda soojustus

Re: Põranda soojustus

Postitas Sven Mikser » 18 Juul 2018, 01:11

Külaline kirjutas:
14 Apr 2012, 17:44
Kas fibo kergkruus on siis üldse, kaasaegsel ajal, soojustus?
10-15cm soojustust pole ka päris piisav, kui põranda all ulub tuul.

taastaja
Miinimu on 400mm

Re: Põranda soojustus

Postitas plb » 13 Juun 2017, 16:22

Mul vana põranda soojustus käsil.
Veranda, 10 ruutmeetrit. Tahaks enamiku osa aastast kasutada.
Alt tuulduv põrand, 100x200 talad, nendel põrandalauad. Taladest liivani pool meetrit.
Loen ülalpoolkirjutatud soovitusi, linke ja õudusjutte ning tekib tunne, et närvidele on parim see auk ära täita (pool meetri Fibo, 20 cm penot ning X koos põrandaküttetoruga ja parkett.
Küsimus: kas X peaks olema betoon armatuuriga või kõlbab ka Floore?
Kui keeruline on alus selle viimase jaoks siledaks ja stabiilseks saada?

Re: Põranda soojustus

Postitas Külaline » 13 Juun 2017, 15:24

Investeering on tuleva kasumi saamise eesmärgiks. Oma maja ehitades endale ei ole investeering. Kui aga ehitad ise( soodsalt) et müüa siis võib seda kutsuda investeeringuks - ehk lootuseks saada suurem raha selle eest mis sinna sisse läks.
Kokkuhoidu on võimalik saavutada maja energia kokkuhoidmisega ehk nt soojapidavamaks muutmisega. Mugavust jms.

Re: Põranda soojustus

Postitas Kalvis » 13 Juun 2017, 10:57

Rahaga arvutatakse täpselt samamoodi kui investeeringute arvutustes. Valem on sama.

Re: Põranda soojustus

Postitas Prill » 13 Juun 2017, 10:40

Kisub teemaväliseks aga jään enda juurde, et investeeringu juttu sellistes kontekstides kasutada on väär ja eksitav. Investeering on väga selge tegevus, mida iseloomustab kasumiteenimise ootus (loe: lootus arvele tekkiv kasum-raha). See, et kulutused on väiksemad või saad midagi kuskilt odavamalt ei ole paraku investeering, selle mõistes sisulises mõttes. Piltlikult, kas need kes oma karuõlu ostavad säästukas või odavamalt Lätist (hoides sellega raha kokku) kas nad on tõelised investorid aga need kes Stockmannist või oh õudu lasevad baarmenil klaasi valada on ilmselgelt ebapädeva majanduskäitumisega ja ei jaga tõelisest investeerimisest (kokkuhoitud raha) midagi :)
Kokkuhoid ei ole investeering, parimal juhul väga ülekantud ja ebatäpses tähenduses, mis on käibele läinud arvatavalt turundus ja müügiinimeste töö tagajärjel, kus tarbijale üritatakse jätta muljet, et mingi x kulutusega ta tegelikult teeb "investeeringu" ja hakkab raha "teenima" - ei hakka ju midagi juurde teenima kasumi mõttes.
Mine mõne investeerimispankuri juurde jutuga, et mida ta nende aktsiate ja portfellidega mässab, kui tegelik investeering on põranda all penos või mistahes muus kulutuses, mida müügiinimesed investeeringu pähe pakuvad.

Re: Põranda soojustus

Postitas Kalvis » 13 Juun 2017, 10:20

Põranda soojustus on siiski investeering, sest läbi põranda saab takistada lahkumast energiat, see on küttekulu ja annab rahalist säästu.
Reeglina tulebki lähtuda valikul rahakotist - siilgi teab et suvemajale pole mõtet paksu soojustust panna, sest soojustus ehitamine maksab ka midagi ning maja eluea jooksul mõned korrad maja küttes ei saa põrandasse pandud raha tagasi. Kuid aastaringi elades on teine lugu.

Re: Põranda soojustus

Postitas Prill » 13 Juun 2017, 10:14

Külaline kirjutas:
13 Juun 2017, 04:18
katarii kirjutas:
12 Juun 2017, 10:37

Kas see oleks mõistlik ja mis peaks erinevate kihtide paksus olema?
Kihtide paksus on suuresti seoses rahakoti paksusega.
Soojustuse kihipaksus on investeering. Investeeringud on suuresti seoses rahakotipaksusega ja mõnesse kohta investeerimine ei tasu ära end iial.
Kahetsusväärselt palju kiputakse "investeeringu" sõna sobimatutes kohtades kasutama - investeering on rahateenimise eesmärgil tehtav tegevus, ükski rahalise kokkuhoiu tegevus ei ole investeering, sest ei too raha sisse, vaid ainult viib seda natuke vähem välja. See "investeeringu" kasutamine rohkem turundus ja müügimeestelt ülevõetud sõnakasutus, mis ainult hägustab asjadest õigesti arusaamist - "osta see auto, on natuke kallim aga see eest väiksema küttekuluga ja investeering tulevikku" - päriselt või, seega kõige kõvem investeering oleks kand-varvas, jääks alles nii auto ostu, kui kütte-hoolduse-remondi "investeeringud".
Teemasse ka. Suvemajal suuremat mõtet sinna põranda alla soojustust matta ei ole. Ainuke mis seda võiks põhjendada oleks talvine külmakerke oht aga seegi ainult juhul, kui betoonplaadi alla on jäetud kahtlased kihid (muld jm).
Teisalt, tihti inimesed mõtlevad ringi, kus suvemaja võidakse tahta mõne aja pärast ka aastaringseks elamiseks kasutada, sel juhul oleks kurb ju suhteliselt uut põrandat välja lõhkuda, et sinna korralik soojustus ja uus põrand teha.
Kui see põrandapind väga suur ei ole, siis 10cm soojustust paigaldada ei oleks halb mõte. Tänapäeval pannakse küll tavaliselt rohkem aga mõistlik on arvestada ka hoone üldist konteksti, kus arvatavalt ei tasu seda hoonet kunagi üritada punnitada tänapäevaste uushoone soojapidavuse järgi, ja pole ju põranda all 30cm soojustusest kasu, kui maakivi seinad, laed, avatäited jäävad alatiseks soojapidavuselt tänapäevases mõistes pigem tagasihoidlikuks.
Võib eeskujuks võtta vanalinnade majad, kus saaks samuti ju suure tahmise korral need küsitavad kivimüürid penoga üle kleepida ja teha sada muud ehitusimet energiakokkuhoiu eesmärgil aga siiski on kuskil piir, kus on mõistlik maksta suuremaid küttekulusid, kui hakata imet tegema.

Re: Põranda soojustus

Postitas Külaline » 13 Juun 2017, 04:18

katarii kirjutas:
12 Juun 2017, 10:37

Kas see oleks mõistlik ja mis peaks erinevate kihtide paksus olema?
Kihtide paksus on suuresti seoses rahakoti paksusega.
Soojustuse kihipaksus on investeering. Investeeringud on suuresti seoses rahakotipaksusega ja mõnesse kohta investeerimine ei tasu ära end iial.

Re: Põranda soojustus

Postitas Hiid » 12 Juun 2017, 21:16

Kui suvekodu, siis pole sinna üldse peno vaja, ei tule ju ka kütet?

Re: Põranda soojustus

Postitas Kalvis » 12 Juun 2017, 14:27

Kihtide paksus oleneb palju rohkemast asjaoludest aga neid toodud pole. Äkki keegi aitab?
Soojustust (vahtplasti) pannakse 10-20 cm, sõltub kuidas saab teha (kaevetööd ja kui head soojapidavust taga aetakse).
Betooni peale võib valada 5-10 cm, sõltub kas rauaga või ilma ja kas on plaan põrandakütet panna ja kas salvestav või mitte.

Re: Põranda soojustus

Postitas katarii » 12 Juun 2017, 10:37

Tere,

Vana teema, aga ehk keegi loeb ja aitab nõuga.
Vana maakividest laut plaanis suvekoduks ehitada. Püsti on maakiviseinad ja põrandaks muldpõrand.
Mõte on sisse viia liiv, peale panna hüdrotõkkeks kile, põranda peno ja siis valada betoon peale.
Kas see oleks mõistlik ja mis peaks erinevate kihtide paksus olema?

Re: Põranda soojustus

Postitas Hiid » 16 Nov 2016, 19:56

Subjektiivselt hinnates. Ei saanud.

Re: Põranda soojustus

Postitas Külaline » 16 Nov 2016, 13:03

Hiid kirjutas:mis see kile siis teeb?
Ma ei pannud ja põrand kukkus kokku.
Järgmine kord prooviks kilega
Said põranda soojemaks?

Re: Põranda soojustus

Postitas Külaline » 16 Nov 2016, 09:54

Re: Põranda soojustus
Lugemata postitusPostitas Hiid » 03 Juun 2012, 14:35

ma oma saunamajakesele tegin traditsioonilisel viisil põranda. Põranda all on ~80cm õhku, augud vundamendis, tuulutuseks.
100x200 talad on püstipidi, vundamendi äärte peal. Sinna allaserva on löödud liist, mille peal on osb , selle peal on 100+50 mm. vahtplasti EPS 80. Toas on 28mm. põrandalaud.
Kuratlikult külm põrand sai. Telekalaua all toanurgas, on külmematel talvepäevadel mõni plusskraad. Kui on soojemad ilmad, siis +10 kanti. Põrandal et oleks jalale soe, sellist hirmugi ei ole.
Nüüd mõtlen, et poeks põranda alla ja lisaks terves ulatuses 50 või 100mm seda kallist sinist penokat veel ühtse kihina. On sel mingit mõtet? Ma talupjamõistusega ei saa sest põrandast üldse aru.
Kuna soe tõuseb üles, siis olgu see alt tuulduv põrand kui paks tahes, soojaks teda üldse saab vä? Või ''imbub'' mu pandud soojustus altpoolt jälle külma täis ja kasu ei midagi....
Vanaisal oli alt tuulduval põrandal vaid ümarad talad ja nende peal viiesendised põrandalauad. Ega see jala all külmem küll ei olnud, kui mul praegu.


Tervist huvilised,
räägiks enda tehtust ja tegemistest. Tuulduv põrand, tuuletõke, 400mm tselluvilla ja põrandalaud. Selliste lahendustega saab selle põranda soojaks ainult juhul, kui on külmal ajal avad suletud ja siis on tõesti soe. Üldiselt peetakse 10cm selleks mis jahtub ja kui sealt pealt tuul vuhiseb, siis ega see tuuletõke mingi arstirohi pole, see lihtsalt hoiab tuule sattumast soojustuskihi sisse, mida ta võiks jahutada. Naine, kes mul suur soojalemb laseb talvel paljajalu ringi toas:) Olen kuulnud ka ütlust, et tuulutusavad suletakse, kui vesi jäätub. Ootasin, siis jääd oma esimesel aastal ja külmetasin. Täna sulgen avad, lihtsalt tunde järgi ja eks need tule esimeste külmade ja jäätunud lompidega. Piirfeldi soovitus vundamenti mitte soojustada, kui on alt tuulduv põrand, pean ma vääraks, või kas ikka? Kui temperatuur muutub soojustatud vundamendiga liiga kõrgeks vundamendi all, kas siis võib sinna suurem niiskus tekkida. Olen nagu aru saanud, et niiskus ja soe on nagu armunud paar.

Võtsin lahti 20 aastat tagasi remonditud vana maja põranda. Tala liiva peal 100x100 ja seal vahel klaas ja kivivill.Hiired armastavad klaasvilla rohkem:) Talad korras ja liiv kuiv.Panin peno sinna vahele ja nüüd kahtlen, ning ilmselt võtan lahti tagasi. Samas on tala ja maapinna vahel 50mm peno. Köögi põrandal oli taladel laudis, saepuruplaat ja linoleum. Plaadid olid lastud laudisesse kruvidega ja need kruvid tulid laudisest imelihtsalt välja. Talad olid kuivad ja terved. Loo moraal, ära pane niiskust kinni:)

Üks link erinevatest võimalustest
http://vanaajamaja.ee/download/koolitus ... d-2014.pdf

Kena päeva ja kainet meelt

Re: Põranda soojustus

Postitas Külaline » 04 Okt 2016, 21:18

Vabandust.

Tekkis killuke aega ja pole seda piisavalt, et kogu foorumit lugeda. Loodan, et kirjutan õigesse kohta.

Väike elamu (50 m2 põrandapinda).

põrand ülevalt-alla..sees 3cm põrandalaud, siis 10 cm villa ja all kah laudis.
ehitis on postvundamendil.

Kas oleks mõistlikum teha.

1. postvundamendi postide vahele fibost müür ja sinna 20 cm penot koos nelja õhutusavaga (igasse nurka üks)- 2 kataks talvel kinni (diagonaalid jäävad lahti), suvel kõik lahti.
2.kogu krempel ülesse, 20 cm peno ja sinna peale betoon ja roovitus ja laudpõrand.
3.kogu krempel ülesse, natukene lisaroovitust, 10+10 cm villa alla tuuletõke ja postide vahele uus müüritis, selle otsa soojustus ja õhuavadega.

Olen avatud teistele ja parematele lahendustele, aitähh.

Re: Põranda soojustus

Postitas Hiid » 18 Juul 2016, 22:08

mis see kile siis teeb?
Ma ei pannud ja põrand kukkus kokku.
Järgmine kord prooviks kilega

Re: Põranda soojustus

Postitas rokikas » 18 Juul 2016, 15:20

Kilet ei tohi sinna pinnasele kindlasti panna!!!

50 mm. EPSi või ~200 mm. kergkruusa viivad maapinna temperatuuri madalamaks ja sellega ka väheneb niiskuse eraldumine. Samuti tõuseb kiiremini tuulutusvahe temperatuur kui maapind on isoleeritud. Sellega väheneb/lüheneb kevadine õhuniiskuse kondenseerumine põrandaaluses.

Re: Põranda soojustus

Postitas Kalvis » 18 Juul 2016, 10:41

Kata põrandaalune kile või tõrvapapiga.

Re: Põranda soojustus

Postitas Tonx » 18 Juul 2016, 09:15

rokikas kirjutas:~50 mm. EPSi või ~200 mm. kergkruusa.

See siis läheks vastu mulda ja laudise ning soojustuse vahele jääks tuulduv õhuvahe?
Mis vahet on purustatud silbet plokil ning kerg kruusal? Kuidas need mõlemad aitaks niiskust maapinnas hoida?

Re: Põranda soojustus

Postitas rokikas » 13 Juul 2016, 18:11

~50 mm. EPSi või ~200 mm. kergkruusa.

Re: Põranda soojustus

Postitas Tõnx » 13 Juul 2016, 11:13

Tõstaks vana teema ülesse ja küsiks, et mida panna alt tuulduva põranda alla, mulla peale, et sealt niiskust läbi ei tuleks?
Kõige parem oleks vist liiv, kuid põranda alla roomates ei jaksa seda tonnide viisi vedada.
Ehk sobiks kergkruus või purustatud silbeti plokk?

Re: Põranda soojustus

Postitas Hiid » 27 Okt 2012, 05:58

kui ma seda kõike nii suurelt ette võtaksin, siis ma viskaks põranda minema, tassiks augu kruusa täis ja valaks uue põranda. Hetkel on see võimatu. Katsetan, kas lisapeno annab mingit effekti.
Majadest eenduvad, õhu käes rippuvad. konsoolsed toad on ju olemas. Mis ei toetu maamullale. Kuidas need siis sooja peavad?

Re: Põranda soojustus

Postitas hambakari » 24 Okt 2012, 23:03

tundub et ma tegin rohkem sellise joonise kui vana süsteem eemaldatakse täielikult ja tehakse kõik uus.. siis oleks vaja peno peale ka betoonikihti ja selle alla hüdroisolatsioon. (vundamendi sisse ega taldmikule pole hüdrot vaja).
peno peale hüdro kandmiseks tuleb teha õhuke betoonikiht...
geotekstiil hoiab ära lõimumise...

aga Hiid saab siis ilmselt kõige kergemini põranda soojaks kui paneb geotekstiili mullale, siis veitse kruusa ja sellele peno vähemalt 20cm. augud ka kinni... ja vundament väljast soojustada vastavalt joonisele... ja horisontaalset peno pole väljapoole tingimata vaja.

kui peno ei mahu üldse panema, siis lihtsalt geotekstiil mullale ja kogu auk kruusa täis lasta, aga siis ilmselt talade vahele/alla tuuletõke ja vahele villa....

Re: Põranda soojustus

Postitas maik » 24 Okt 2012, 22:51

hambakari kirjutas:nojah.. kui ei õnnestu, siis tuleb ikka õigesti teha.
jooniselt jäi ikka üks asi puudu - geotekstiil kruusa ja liiva vahel... täitsa võimalik, et siis pole peno peale hüdroisolatsiooni ka vaja.
Joonis on "pool rehkendust"
Taldmiku pealt puuduv hüdro muudab kogu ülejäänud hüdro raha-raiskamiseks.
Huviga kuulaks hambakari õppetust, nimelt kuidas kleepida horisontaalsele "penole" hüdrot?
Mis otstarve on geotekstiilil?
:jooma

Re: Põranda soojustus

Postitas hambakari » 24 Okt 2012, 22:38

nojah.. kui ei õnnestu, siis tuleb ikka õigesti teha.
jooniselt jäi ikka üks asi puudu - geotekstiil kruusa ja liiva vahel... täitsa võimalik, et siis pole peno peale hüdroisolatsiooni ka vaja.

Üles