plaatvundamendi killustikualus

Postita vastus


See küsimus võimaldab ennetada automaatseid sisestusi.
Emotikonid
:D :) :( :o :shock: :? 8) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: ;) :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :D :grin: :) ;) :wave: :hello: :scratch: :jooma :bye: :glare: :eek: :( :good: :this: :thumbsup: :hug: :lol: :shock: :cray: :cool: :blackeye: :banghead: :amen: :yahoo: :doh: :write: :beee: :beg: :blink: :clapping: :P :confused: :rotfl: :cry: :blush:
Rohkem emotikone

BBkood on SEES
[img] on SEES
[flash] on VÄLJAS
[url] on SEES
Emotikonid on SEES

Teema ülevaade
   

Expand view Teema ülevaade: plaatvundamendi killustikualus

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 12 Veebr 2018, 16:21

Külaline kirjutas:
12 Veebr 2018, 15:17
Sodi peale tehtud perfekte killustikpadi on hullem lahendus kui sodi peale otse betoon valada.
Killupadja üks mõte on pigem sodikihi asendamine killukihiga.
Inimene üritab raha vundamendi pealt kokku hoida. Mõeldi välja madalvundamendi tüüp. Paraku kui kaevesügavus vaid mõnikümmend sentimeetrit, nagu madalvundamentidel on tavaline, siis taldmiku alus jääb muld koos sodiga. Mulda aga ehitusreeglid ei luba kindlasti vundamendi talla alla jätta. See sodi ja muld on vajalik asendada millegi konkreetsega. Sama ka teede ja raudteede ehitamisel.
Loomulikult kindlam selleks betoon või plokk. Paraku tellijate rahakoti sisu otsustab, millist tüüpi vundamendi tellija projekti koostajalt ja ehitajalt tellib. Pealegi konstruktorid, insenerid ei saa tugevusarvutusi teostada materjalidega, mille arvuline väärtus ei ole teada. Pinnase uuringuid tellijad aga reeglina ei raatsi tellida.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 12 Veebr 2018, 15:48

Miks asfalti alla kild pannakse? Samuti raudtee rajatakse paksu killu peale?
Kui nii süvitsi asjadele läheneda seda rohkem vastuseta küsimusi.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 12 Veebr 2018, 15:17

Tere. Eks siin võib jääda eriarvamuse juurde. Korralikult tihendatud ei tähenda, et see kiht ise oleks korralikult kestvalt stabiilne. See sodi, mis erosiooni käigus oma asukohta muudab , muudab ka betoonplaadi (see ei ole plaatvundament) paiknemist.
Sodi peale tehtud perfekte killustikpadi on hullem lahendus kui sodi peale otse betoon valada.
Muide külmakergete vastu on välja mõeldud külmumissügavus, mitte killustik.
Kaldun arvama, et mõõtmist on võimalik teostada ka tihendamata pinnase suhtes, mitte ainult "pärast".
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 12 Veebr 2018, 13:37

Killustikukiht on kindlasti paremini kontrolli all olev kiht kui "x" füüsikaliste omadustega materjalidest koosnev materjalide segu. Kontrolli all on see paremini selle poolest, et tal on tihendatuna mingi kindel arvuline väärtus.
Tänapäeval on pärast tihendamist seda arvu võimalik ka mõõtmise teel kontrollida. On olemas vastavad aparaadid.
Muidugi võib aja jooksul erosioon kanda killustiku osakeste vahele muud sodi. Kuid kui killustik on korralikult tihendatud, siis selle sodi osa külmakerkelisusele on ilmselt marginaalne. Filterkanga peale siin väga loota ei saa.
Paigaldades kanga ka killustiku alla, muutub see tihendamise käigus sõelapõhjaks. Läbi proovitud. Kangast tasub paigaldada ehk vaid külgedele ja peale. Kuid pealt tagasitäite tihendamisel võib ikkagi kanga puruks teha.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Prill » 12 Veebr 2018, 09:47

Vundamendialune killustikupadi külmakergete vastu ei kõla kuigi veenvalt, eriti kui arvestada, et see killupadi võib samuti vee all olla. Pealegi vundamentide puhul külmakergete vältimiseks on läbi aegade kasutatud vundamendi rajamist allapoole külmumispiiri.
Kahtlustan, et see killustikupadja mood sai hoo sisse nõuka aegse magalarajoonide paneelikatega, kus hoonete alla hakati rajama süsteemselt keldreid, ja keldritega teatavasti on ajalooline probleem keldrisse koguneva veega. Toonased hüdroisoleerimise võimalused olid nagu nad olid rohkem nagu kindlat lahendust ei olnudki, et pinnasevee surve keldrit-vundamenti ei ahistaks tuleb vundamendi juurde kogunev vesi kokku koguda, selleks rajada vundamendist madalamale drenaažisüsteem. Et drenaažitorustik saaks efektiivselt toimida, ei ole mõtet toru savi sisse matta, vaid tuleb hoolitseda, et vundamendijuurest vesi parimal moel dreenitoruni jõuaks - ja killustikupadjast tundub sel juhul abi olevat.
Lisaks loob killustikupadi kaevikupõhjas konkreetsema pinna puht ehitusmugavuse mõttes, teadupärast kipub auku kiiresti mülgas tekkima, trassiehitajad kasutavad killustiku mõnel juhul ainult põhjusel, et kaevikus toimetavale töölisele saapa alla mingi kandev pind tekitada, mida olen näinud gaasitrassi ehituse puhul, kus kaeviku mülkas tuli meestel puhtaid elektrikeevis liiteid teha. Selles mõttes on taldmiku saalungit kindlasti mugavam ehitada kõvale tasasele killupadjale, kui lompide-pori vahel askeldada. Lõppeks võib killupadi juba mugavuse tõttu tagada kiirema vundamenditöö, kui töötunde kulub vähem on see hoopis kokkuhoid :)

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 12 Veebr 2018, 09:23

Tere. "Eesti asub euroliidus ja peab täitma selles olevaid nõudeid". Jama selles, et Eesti (ja ka paljud teised riigid) arvavad, et ehitusseadused on midagi väga paikkonnakesksed. Seetõttu üritatakse niigi väheste ressurssidega koostada segapudrutaolist paikkondlikku ehitusseadustikku, mis on tohutute aukudega, ebaloogiline ja käriseb igast õmblusest. Igal riigil on õigus kas võtta üle euroseadusi või koostada ise need ehitusseadused. Ise tehes pole ei juriidilist ega organisatoorset jõudu ja siis tekivadki imelikud optimaatorite väljamõeldud "ehitustavad", mis on ehitusseadustiku aukude lappimiseks mõeldud rudimendid. Ja need on nagu filmi sisse panemisega, ei enam teda sealt välja saa! Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S. "Killustikukiht " nüüd küll ei ole kontrolli all olev pinnas. See "killustikpadi" tuli Eesti ehitusse juba siis kui me polnud mitte üheski liidus. Filterkanga eluiga maja all - suur?

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Käsn » 12 Veebr 2018, 08:49

Külaline kirjutas:
12 Veebr 2018, 01:21
Kild on selle koha pealt tegelikult halb, et tühimike vahele hakkab pinnasest sisse voolama peenemaid osiseid, olgu selleks muld , moreen vms. Igal juhul ajapikku tühimikud sellega täituvad ja siis ta enam ei tööta nii hästi külmakergete vastu kui varem. Aitab jälle filterkangas , aga see jälle maksab omakorda midagi. Teine asi on see, et erinevalt killust valatud betoon jääb sile ja kõrvalolev maapinna külmast tingitud kerkimine ei haara seda kaasa, kuna maapind lihtsalt libiseb mööda betooni üles-alla. Kild seevastu jääb pinnalt krobeline ja võib tekkida probleem, et kõrvalolev maapind hakkab killupadja servaga koos üles-alla sõitma. Aitab siinkohal võimalikult lai killupadi, aga see omakorda jälle suurendab kulusid. Kildu on vaja veel ka tihendada, mis omakorda maksab. Vaidleks natuke vastu pragude koha pealt vana aja ja tänapäevaste ehitiste puhul. Enamasti ei ole need praod põhjustatud killupadja olemasolu või puudumise pärast vaid pigem on vundament olnud aladimensioneeritud või valesti ehitatud. Heaks näiteks on minu 100 aastat vana maja vundament, kus pole ühtegi silmaga nähtavat pragu. Vundament on maakivist. Sama kehtib ka maakivist aida kohta, kus pole mitte ühtegi silmaga nähtavat pragu. Pragunevad aga tänapäeval valatud vundamendid ja põrandaplaadid, kuna nad peavadki pragunema, sest kivistumisel tõmbab praod sisse. Pragude vähendamist aitab küll armatuuri lisamine, aga mikropraod jäävad alles ja ajapikku see armatuur roostetab nagunii läbi. 100 pärast on täna valatud raudbetoonvundamendid killustik. Maakivist ait aga seisab samamoodi ilma pragudeta edasi , kui just maavärinat vahepeal ei tule.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 12 Veebr 2018, 01:21

Vana aja inimest ei häirinud üksikud praod seinas. Praguliste seintega maja oli luks võrreldes esivanemate seapõiega kaetud akendega hüttidega. Tänapäeval võib pragu saada ehitajale saatuslikuks kuna võib tuua selga suure kahjunõude. Eriti kui pragu saab alguse vundamendi ehitamise vigadest.
Kas killustik taldmiku all teeb ehitise lõppmaksumuse suuremaks või väiksemaks, seda ei saa teada enne arvutamist. Sõltub suuresti asukohast ja transpordi hinnast.
Ühtlaselt tihendatud killustik ei põhjusta külmudes kerkeid. Sellel kihil on ühesugune mõõdetav ja arvutatav tugevus. Olles näinud looduslikke pinnaseid taldmiku piiril, siis seal asukohas on tihti igasugust erisuguste omadustega olluseid. Mulda, kive, liiva, moreeni jne. ehk ebaühtlaste omadustega pinnakihtide segu. Tänapäeva inimene tahab igalt poolt raha kokku hoida. Kaevesügavusega ei taheta lähtuda vanade ehitusaabitsate tarkusest. Paigaldades taldmiku alla killustiku kihi, sisuliselt vahetatakse kahtlane pinnas kontrolli all oleva pinnasega. Teine võimalus oleks selle asemele paigaldada kiht betooni või plokki. Killustik lihtsalt on enamus juhtudel odavam.
Eesti asub euroliidus ja peab täitma selles olevaid nõudeid. Insenerid ja arhitektid projekte koostades peavad neist nõuetest lähtuma. Ja ehitaja peab ehitama projekti järgi. Nii, et kui keegi tellijat killustikuga üle laseb, siis see keegi on euroliit ja selle nõuded ning tänapäeva inimese elustandard.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Prill » 11 Veebr 2018, 12:04

Kui projektis on sees killustikupadi, mida tegelikkuses ei vajata, lastakse tellija üle juba projektiga, tegema killustikupadja rajamiseks mittevajalikke kulutusi :)

Veel nõuka ajal oli eramuehituses, mis suuresti nn haltuuravormis ehitati tavapärane, et ehitati nii lihtsalt kui võimalik. Sai isegi noorukina sugulaste majaehitusel talgutel abis käidud ja kaevatud vundamendikraavi maakive ja segu läbisegi loobitud ning puutokiga valu sorgitud-tihendatud. Polnud kellelgi toona mõtteski kaevata maja kohale suur auk, sinna kuskilt killustiku võluda, ise pinnasetihendaja leiutada, et seejärel teha veel kulutusi saalungite materjalile ja ehitusele - kaevikusein oli ise saalungiks, lauamaterjali vaja ainult sokli osas.
Võimalik, et tänapäeva nõuded vundamendile on teised, kui veel paarkümmend aastat tagasi, näiteks vundamendi soojustamiseks ja hüdroisoleerimiseks on kasulik, kui vundamendi sein on ligipääsetav, sirge ja sile.
Paljude vanade linnuste-losside vundament koosneb üldse maasees lahtistest kividest, isegi segu pole raatsitud kivi vahele matta.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Käsn » 11 Veebr 2018, 11:35

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ar ... d=78828932

Lugesin kommentaaridest, et üle lastakse ca 50% väikeseid alltöövõijaid. Ehk siis õnnemäng, kes saab raha,kes mitte. Huvitav on see, et kui omanik teaks, et projektile mittevastavalt ehitatakse, siis tekiks tal omakorda õigus tagasi nõuda faciolt raha praagi töö eest, mida võibolla tehaksegi ja faciolaadsed ettevõtted maksavadki töörahaks ettenähtud rahadega kahjunõudeid, aga tänu advokaatide armeele jäävad näpud neil rasvaseks ikkagi kokkuvõttes.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 11 Veebr 2018, 01:47

Kes annavad ehitajale midagi ette? Ei usu. Kirjutatud vastavalt mitmeid kavalaid §-isid, et saaks paremini tegijate seljas parasiteerida.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Käsn » 10 Veebr 2018, 23:46

Külaline kirjutas:
10 Veebr 2018, 04:31
Külaline kirjutas:
09 Veebr 2018, 16:01
Ehitaja on kõikse viimane mees midagi dikteerima kui projektis on kirjas ja targad insenerid on selle üles täheldanud.
Igal juhul olen ma üsna veendunud, et just nii Facio-laadsete ettevõtete poolt projektist kõrvalekaldujaid ehitajaid ongi võimalik üle lasta kui ehitaja rikub nõudeid, ehk näiteks ei teosta töid vastavalt projektile.
Ütleme, et kui ehitajale oli ette nähtud 100 milli, siis palju see facio sealt tavaliselt üle laseb.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas rokikas » 10 Veebr 2018, 14:16

Külaline kirjutas:
10 Veebr 2018, 04:31
Külaline kirjutas:
09 Veebr 2018, 16:01
Ehitaja on kõikse viimane mees midagi dikteerima kui projektis on kirjas ja targad insenerid on selle üles täheldanud.
Targad insenerid koostöös juristidega on sepitsenud seadustiku, millesse kirja pannud, et ehitamine peab toimuma projekti alusel. Samuti kirjutati seadustikku, et ehitaja peab ehitamise KTA-sse ja EP -sse kirja panema, et vot just see sama killustik, fraktsioon see ja see, tihendatud, tihedus (elastsusmoodul) üle mõõdetud ja vastab projektile, sellele ja selle joonisele, allkirjad kõik kenasti alla ja alles seejärel võib järgnevate töödega edasi minna. Kui ehitahja nii ei toimi, siis selleks sepitseti seadustikku sanktsioonid, mis kõik ehitajaga saab teha.
Igal juhul olen ma üsna veendunud, et just nii Facio-laadsete ettevõtete poolt projektist kõrvalekaldujaid ehitajaid ongi võimalik üle lasta kui ehitaja rikub nõudeid, ehk näiteks ei teosta töid vastavalt projektile. Ja ehitajal polegi siis midagi kobiseda.
Kui aga toimub iseehituslik ehitamine, siis võid teha mida iganes. Igaühe oma asi, kas maksad raha lolli või targa inseneri kaukasse või matad lihtsalt kuhugi auku.
:good:

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Kalvis » 10 Veebr 2018, 10:20

Ma algse küsija asemel oleks pöördunud projekteerija poole ja küsinud temalt kõik need küsimused.
Ise projekteerin ja ise ehitan juhtumil olen talupojatarkusest jätnud küll neid kihte (ka killustikualuse) ära ning vundamendi otse pinnasele valanud. Aga seda kuival pinnal.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas rundll » 10 Veebr 2018, 07:51

keemik kirjutas:
09 Veebr 2018, 23:36
Miks ei saa?
Nüüd ootaks targemate vastuseid, miks ei saa. Kui päris aus olla siis ei ole piisavalt teadmisi seda vastama minul. Olen ladunud üsna palju vundamente ja ei ole siiani veel näinud et keegi oleks valanud lihtsalt kraavi täis.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas facio » 10 Veebr 2018, 06:54

Viimasest postitusest ei saa vist keegi aru. Vähemalt minule jääb arusaamatuks mida tahetakse õelda.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 10 Veebr 2018, 04:31

Külaline kirjutas:
09 Veebr 2018, 16:01
Ehitaja on kõikse viimane mees midagi dikteerima kui projektis on kirjas ja targad insenerid on selle üles täheldanud.
Targad insenerid koostöös juristidega on sepitsenud seadustiku, millesse kirja pannud, et ehitamine peab toimuma projekti alusel. Samuti kirjutati seadustikku, et ehitaja peab ehitamise KTA-sse ja EP -sse kirja panema, et vot just see sama killustik, fraktsioon see ja see, tihendatud, tihedus (elastsusmoodul) üle mõõdetud ja vastab projektile, sellele ja selle joonisele, allkirjad kõik kenasti alla ja alles seejärel võib järgnevate töödega edasi minna. Kui ehitahja nii ei toimi, siis selleks sepitseti seadustikku sanktsioonid, mis kõik ehitajaga saab teha.
Igal juhul olen ma üsna veendunud, et just nii Facio-laadsete ettevõtete poolt projektist kõrvalekaldujaid ehitajaid ongi võimalik üle lasta kui ehitaja rikub nõudeid, ehk näiteks ei teosta töid vastavalt projektile. Ja ehitajal polegi siis midagi kobiseda.
Kui aga toimub iseehituslik ehitamine, siis võid teha mida iganes. Igaühe oma asi, kas maksad raha lolli või targa inseneri kaukasse või matad lihtsalt kuhugi auku.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas keemik » 09 Veebr 2018, 23:36

Miks ei saa?

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas rundll » 09 Veebr 2018, 19:10

Külaline kirjutas:
09 Veebr 2018, 17:09
Tere. Ok, saan aru, et tegin vahetule töötegijale liiga. Sorry. Kui aluspinnaks on graniit, siis pole killustikul tõesti midagi viga. Lähtusin Eesti oludest, kus graniiti pole ja "killustikalust" pannakse liivale või muule pehmele aluspinnale. Ehitaja all mõtlesin küll üldmõistet (projekteerijad, insenerid, järelvalved, peatöövõtjad). Ehk tegemist on süsteemsusiku lollusega. Kuskilt on see jama ju tekkinud. Kui lugeda klassikalisi õpikuid siis seal puudub selline asi nagu "killustikalus". Ei tea kust see on siis tulnud ehitustavasse - eks usinate optimaatorite initsiatiivil. Ehk olen täiesti nõus eelrääkijaga, et kui Inseneride Liit ei võta midagi ette lauslolluste kultiveerimisele Eesti ehituses, siis ega tunnelis valgust niipea loota pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei teeks halba paar sõna öelda, kuidas asi võiks välja näha ilma "killustikaluseta". Kui laisad panevad viskavad "kildu", siis mida teevad need mitte-laisad. Kahjuks pole ise näinud teisi variante.

Lõuna-Euroopas nägin lahendust kus kopp tõmbas maasse kraavi (1m lai, 1m sügav) ja see lihtsalt valati täis betooni. Taldmik olemas. Ei old killustikku, ei old mingeid saalungeid ja muid vigurisi. Hommikul tuli kopp ja õhtul oli taldmik valatud. Huvitav oli vaadata, kahjuks eestis ei saa nii lihtsalt läbi....

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 09 Veebr 2018, 17:09

Tere. Ok, saan aru, et tegin vahetule töötegijale liiga. Sorry. Kui aluspinnaks on graniit, siis pole killustikul tõesti midagi viga. Lähtusin Eesti oludest, kus graniiti pole ja "killustikalust" pannakse liivale või muule pehmele aluspinnale. Ehitaja all mõtlesin küll üldmõistet (projekteerijad, insenerid, järelvalved, peatöövõtjad). Ehk tegemist on süsteemsusiku lollusega. Kuskilt on see jama ju tekkinud. Kui lugeda klassikalisi õpikuid siis seal puudub selline asi nagu "killustikalus". Ei tea kust see on siis tulnud ehitustavasse - eks usinate optimaatorite initsiatiivil. Ehk olen täiesti nõus eelrääkijaga, et kui Inseneride Liit ei võta midagi ette lauslolluste kultiveerimisele Eesti ehituses, siis ega tunnelis valgust niipea loota pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 09 Veebr 2018, 16:01

Külaline kirjutas:
09 Veebr 2018, 09:15
Tere. "Killustikalus" on laiskade ehitajate väljamõeldis, kes ei viitsi alust korralikult loodi ajada. Ja kahjuks on seegi , nagu väga palju muud jama , muutunu "ehitustavaks". Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Huvitav,meil siin Kotkas nii ei arvata, lõhkajad käisid üle, kaevekonega suuremad kamakad minema, mis ma nüüd härra Alari arvates peaks tegema?
Kui keegi arvab, et graniit on loodis, siis ta eksib.
Kui keegi arvab, et oleks pidanud loodi lõhkama, siis ta samuti eksib.
Kui keegi tark Alar kavatseb veel midagi arvata, siis tulistab jalga endale.
OK. tean juba, et skandinaavias on teised olud jne. aga mis puutub siia ehitaja?
Ehitaja on kõikse viimane mees midagi dikteerima kui projektis on kirjas ja targad insenerid on selle üles täheldanud.
Teine teema on kaevekone juht, kes ei ole kohe kindlasti ehitaja! sa võid talle nivelli piiksutada, käte ja jalgadega vehkida up/down, aga kui kabiinis istub kõõrdsilmne lühinägelik snaiper siis asja ei saa.
Kõige selle info valguses oleks soovitav vabandada ehitajate ees ja hoopis endale ja oma kamraadidest inseneridele tuhka pähe puistata, kes praktiliselt igas projektis näevad ette killustiku alust, st. kujundanud tavasi.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas Külaline » 09 Veebr 2018, 09:15

Tere. "Killustikalus" on laiskade ehitajate väljamõeldis, kes ei viitsi alust korralikult loodi ajada. Ja kahjuks on seegi , nagu väga palju muud jama , muutunu "ehitustavaks". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas miilits » 08 Veebr 2018, 21:35

kas jõeveetase on sama kõrge kui vundamendi alune pind ? projekteerija on vbla kapillaartõusu vältimiseks selle killustikukihi sinna vahele projekteerinud. killustiku paned tervenisti kanga sisse ja suunad toruga kuskilt nurgast jõeni. kui jõeveetase ei tõesti ei ole sul maja vundamendi kõrgusel.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas looks » 06 Veebr 2018, 11:19

Tere

Andmeid sai vähe jah. Alustaks siis nii ,et tegu eelprojektiga (tean ,et eelprojekt ei ole mõeldud ehitamiseks.)
Plaatvundament on 200m2 ,peale tuleb kahekordne kivimaja . pinnas on puhas liiv , drenaasivett ei ole nagu kuhugi suunata, jõgi ligidal 30m. aga sinna ei saa vett suunata. Kui teha killustiku alus alla kas see ei hakka vettkoguma tekib bassein ja lõpuks vajub killustik ikka liivasisse.? Sellest ka küsimus kas on vaja seda killustikualust plaatvundamendile.

Re: plaatvundamendi killustikualus

Postitas vuuk » 06 Veebr 2018, 09:18

Tõenäoliselt, ei juhtu korraliku liivaluse korral midagi kui killustikalus ära jätta. Samas kui see ära jätta, siis tähendab see projektist kõrvalekaldumist. Aluse materjal ja selle tugevus peab vastama projektis kirjas olevale ja see peab olema ära näidatud ka KTA-s. Muidugi peab olema KTA-s kajastatud, kes ja mille alusel mida, millal jne ehitas. Ehitaja ja OJV allkirjad all. Niisugune ehitamise protsess vastab Ehitusseadustikule. Kui ehitamine toimub riigis, kus Ehitusseadustik ja selle määrused ei kehti, siis on muidugi iseasi.

Üles